Kas kliimapaanika mõju? Sündide arv pööras taas langusse, eriti Lõuna-Eestis, välja arvatud Põlvamaa
Avaldatud: 13 jaanuar, 2020
Üle-eelmisel aastal kasvanud sündide arv Eestis pöördus eelmisel aastal taas langusse. Kui 2018. aastal oli 14 270 sündi, siis 2019. aastal 13 897 sündi. Kukkumine oli 2,6 protsenti.
Võrdluseks, 2018. aastal kasvas sündide arv Eestis 4,2 protsenti ja loodeti, et trend on jätkuv. Lootuseks see jäigi.
Siseministeeriumi andmetel registreeriti eelmisel aastal Harjumaal 1876, Hiiumaal 68, Ida-Virumaal 899, Jõgevamaal 239, Järvamaal 300, Läänemaal 188, Lääne-Virumaal 613, Põlvamaal 241, Pärnumaal 857, Raplamaal 335, Saaremaal 345, Tallinnas 4917, Tartumaal 2060, Valgamaal 224, Viljandimaal 419 ja Võrumaal 316 lapse sünd.
Võrreldes eelneva aastaga kukkus sündide arv Valgamaal tervelt 11,1 protsenti, mida võib seostada sünnitusosakonna sulgemisega Valgas (vaata ka võrdlevat tabelit artikli lõpus). Võrumaal kukkus sündide arv 3,4 protsenti ja Tartumaal jäi samaks, kasv 0,3 protsenti. Sündide arv kasvas Lõuna-Eestis vaid Põlvamaal, kus kasv oli lausa 10 protsenti – see võis olla seotud inimeste sooviga Põlva haigla populaarne sünnitusosakond alles jätta.
Eelmisel aastal olid populaarsemad eesnimed poistele Robin, Sebastian, Hugo, Oliver, Mattias, Rasmus, Kristofer, Mark, Oskar, Martin ja Robert. Menukaimad eesnimed tüdrukutele olid Mia, Sofia, Emily, Lenna, Marta, Hanna, Alisa, Eliise, Maria ja Saskia.
2019. aastal sõlmiti 5891 abielu, neist 460 vaimulike poolt. Lahutati 2532 abielu. Uus nimi anti 1704 isikule. Neist eesnimi 498, perekonnanimi 1066 ning ees- ja perekonnanimi 140 inimesele.
Eelmisel aastal registreeriti 15386 surma.
Eesti rahva rahvusliku ärkamise ajal 1987. ja 1988. aastal sündis Eestis üle 25 tuhande lapse. Pärast seda tuli ajalooline kukkumine ja praegu sünnib lapsi isegi vähem kui nälja- ja sõja-ajal.
Viimastel aastatel on sündide arvu arenenud riikides mõjutanud kliimapaanika, kuna lapsi peetakse kõige suuremateks keskkonna saastajateks. Uutele sündidele eelistatakse migrantide sissetoomist. Kliimapaanikaga käib kaasas energia üha kõrgem maksustamine, see tähendab toidu, kodusooja ja muude kulude kiiret tõusu, mis seab lastega pered väga suure surve alla. Väikerahvaste jaoks võib selline areng tähendada eluküünla lõplikku kustumist.
Sünnid Eestis 1919-2018. Allikas: Statistikaamet
Sündide arv maakonniti
| Maakond | Sündide arv 2018 | Sündide arv 2019 | Muutus |
|---|---|---|---|
| Harjumaa | 1859 | 1876 | +1,0% |
| Hiiumaa | 70 | 68 | -2,9% |
| Ida-Virumaa | 1030 | 899 | -12,7% |
| Jõgevamaa | 234 | 239 | +2,1% |
| Järvamaa | 275 | 300 | +9,1% |
| Läänemaa | 188 | 188 | 0,0% |
| Lääne-Virumaa | 628 | 613 | -2,4% |
| Põlvamaa | 219 | 241 | +10,0% |
| Pärnumaa | 881 | 857 | -2,7% |
| Raplamaa | 321 | 335 | +4,4% |
| Saaremaa | 307 | 345 | +12,4% |
| Tallinn | 5167 | 4917 | -4,8% |
| Tartumaa | 2053 | 2060 | +0,3% |
| Valgamaa | 252 | 224 | -11,1% |
| Viljandimaa | 459 | 419 | -8,7% |
| Võrumaa | 327 | 316 | -3,4% |
| Kokku | 14270 | 13897 | -2,6% |
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
