Karm uuring: lapsed reedeti koroonakriisi ajal ja tagajärjed on jäädavad
Avaldatud: 21 november, 2025
Drastilised koroonaviiruse sulgemised „peatasid lapsepõlve”, selgus eile avalikustatud ametlikust Briti uuringust.
Noorte elud said rüvetatud, kuigi „valdav enamus” lastest olid surmava viiruse suhtes immuunsed, lisati uuringus. Nende haridus ja heaolu ohverdati vanemate päästmiseks, vahendab Daily Mail.
Oma äärmiselt kriitilises aruandes ütles koroonapiirangute mõjude uurimise juht paruness Hallett, et koolide ja lasteaedade sulgemine 2020. aasta alguses „olid sammud täiskasvanud elanikkonna kaitsmiseks – need peatasid tavalise lapsepõlve”.
Ta lisas: „Enamiku laste jaoks oli koolide sulgemine, sõpradega kohtumise võimatus ja kodus püsimise nõue sügavate tagajärgedega.”
Õpetajad ja lapsevanemad näevad nüüd vaeva lastega, kelle arengu oluliste verstapostide saavutamine on enneolematu 2020. aasta sulgemise tohutu mõju tõttu aeglane.
Pandeemia laastavat mõju käsitlevas maamärgilises uuringus järeldas leedi Hallett järgmist:
- Kümneid tuhandeid koroonasse surnud inimesi oleks saanud päästa, kui sulgemine oleks kehtestatud seitse päeva varem;
- 2020. ja 2021. aasta sulgemisi oleks saanud täielikult vältida;
- Teadlased, ametnikud, ministrid ja detsentraliseeritud valitsused ei reageerinud piisavalt kiiresti;
- Suurbritannia oleks võinud koroona laastamistööst pääseda, kuid ministrid tegid „liiga vähe ja liiga hilja”;
- Peaministri nõunikul Dominic Cummings’il oli „mürgine” ja „destabiliseeriv mõju”, kui valitsus kriisiga maadles;
- Peaminister Boris Johnson „oleks pidanud varem mõistma, et tegemist oli hädaolukorraga, mis nõudis peaministri juhtimist”.
Eile õhtul ütles Jacob Rees-Mogg, kes oli kogu pandeemia ajal valitsuses, et uurimisel oli õigus järeldada, et lapsi on alt veetud.
Ta ütles Daily Mailile: „Minu seisukoht oli, et kui me teadsime, et lapsed ei ole Covidi poolt ohustatud, polnud meil õigust takistada nende suhtlemist. Oleks olnud palju mõistlikum lubada haavatavatel end kaitsta ja lastel normaalset elu elada.”
Eile õhtul Lõuna-Aafrikasse G20 tippkohtumisele suunduval lennukil ajakirjanikele rääkides ütles peaminister Keir Starmer: „Me rakendame meetmeid, et tagada mitte ainult terviseameti, vaid kogu valitsuse valmisolek igasugusteks võimalikeks olukordadeks, sest me peame Covidist õppust võtma ja seepärast uurime aruannet väga hoolikalt.”
18.märtsil 2020 sulges Briti valitsus koolid enamiku õpilaste jaoks osana üleriigilistest sulgemismeetmetest.
Endine apellatsioonikohtu kohtunik leedi Hallett, kes on kahe aasta jooksul intervjueerinud kümneid ministreid ja avaliku teenistuse ametnikke, järeldas 760-leheküljelises aruandes: „Valdav enamus lapsi ei olnud Covid-19 tõttu tõsise ohu all.”
„Otsused sulgeda koolid ja lasteaiad enamiku laste jaoks ning kehtestada sulgemine olid sammud täiskasvanud elanikkonna kaitsmiseks. Need peatasid tavalise lapsepõlve.”
„Enamiku laste jaoks oli koolide sulgemine, sõprade nägemise võimatus ja kodus püsimise nõue sügavate tagajärgedega,” seisab aruandes.
Otsus koolid 2020. aastal sulgeda – jättes tohutu hulga töötavaid vanemaid oma lapsi kodus koolitama, säilitades samal ajal oma töökohad – vähendas koroonajuhtumeid vaid 10 protsenti, ütles teadusnõunik professor Patrick Vallance.
Walesi endine lastevolinik professor Sally Holland ütles, et „kui varaste oskuste arendamise võimalus kaob, võib taastumine olla keeruline”.
Leedi Hallett ütles: „Ükski Ühendkuningriigi valitsus polnud piisavalt ette valmistatud ootamatuks ja tohutuks ülesandeks harida enamikku lapsi nende kodudes ega ka [karantiini] kaasnevate väljakutsete ja riskidega toimetulekuks.”
„Keegi polnud ette näinud ega valmistunud koolide sulgemise võimalikeks ja keerulisteks tagajärgedeks laste elule.”
„Drastiline sekkumine” seadis lapsed ohtu, lisas ta.
Koroona oli Ühendkuningriigi ajaloo kõige olulisem sündmus pärast Teist maailmasõda, mil miljonitel inimestel kästi karantiinide ajal kodus püsida.
Leedi Hallett ütles: „Kui Ühendkuningriik oleks olnud paremini ette valmistatud, oleks kaotatud vähem elusid, sotsiaalmajanduslikud kulud oleksid oluliselt vähenenud ja mõned otsused, mida poliitikud pidid langetama, oleksid olnud palju otsekohesemad.
Kuigi 2020. ja 2021. aasta üleriigilised sulgemised päästsid kahtlemata elusid, jätsid need ka ühiskonnale ja majandusele püsivad armid, peatasid tavalise lapsepõlve, lükkasid edasi muude terviseprobleemide diagnoosimist ja ravi ning süvendasid ühiskondlikku ebavõrdsust.”
Uurimise juht kritiseeris ametnikke ja poliitikuid nende jäise reaktsiooni pärast surmava haiguse levikule Hiinast 2020. aasta jaanuaris.
Ta kirjeldas sama aasta veebruari kui „kaotatud kuud”, mille jooksul Ühendkuningriik oleks saanud teha ettevalmistusi, mis oleksid päästnud kümneid tuhandeid elusid.
Koroonale reageerimise uurimise plahvatusohtlikud väited, et ühe nädala pikkuse viivituse tõttu hukkus 23 000 inimest, tekitasid eile õhtul hämmastust.
Paruness Hallett väitis oma lühikokkuvõttes, et kui riiklik sulgemine oleks kehtestatud 16. märtsil 2020, mitte seitse päeva hiljem, kui see tegelikult rakendati, oleks esimese laine laastavat surmajuhtumite arvu modelleerimise kohaselt saanud poole võrra vähendada.
Tema 760-leheküljelise aruande 211. leheküljel olev artikkel aga paljastab, et see hinnang põhineb Imperial College’i akadeemiku, „professor sulgemise” Neil Fergusoni analüüsil, kelle hirmutavad ennustused hirmutasid Boris Johnsoni drastilisi piiranguid kehtestama.
Professor Ferguson, kes lahkus valitsuse teadusnõuniku ametikohalt pärast seda, kui ta tabati sotsiaalse distantseerumise reeglite rikkumiselt oma abielus kallimaga kohtudes, seisis hiljem silmitsi teiste epidemioloogide väidetega, et tema sünged hoiatused olid liialdatud.
Oma hukkamõistva raporti järelduste hulgas leidis 200 miljonit naelsterlingit maksnud koroona-uuringu juht Lady Hallett:
Karantiini oleks saanud vältida
Aastate 2020 ja 2021 laastavaid karantiini oleks saanud täielikult vältida, kui valitsus oleks vaid veidi varem pandeemiale reageerinud.
Leedi Hallett ütles, et esimene karantiin, mis algas 23. märtsil 2020, oleks võinud olla lühem või üldse mitte vajalik, kui sellised piirangud nagu eneseisolatsioon ja sotsiaalne distantseerumine oleksid kehtestatud varem, isegi nädala võrra.
Ta jõudis järeldusele, et korduvad karantiinid jätsid ühiskonnale ja majandusele püsivad armid, peatasid tavalise lapsepõlve ning lükkasid edasi muude terviseprobleemide diagnoosimist ja ravi.
Valitsus tegutses „liiga vähe ja liiga hilja”
Leedi Hallett ütles, et ajaks, mil karantiini kaaluti, oli „juba liiga hilja”, lisades, et see „sai vältimatuks nelja valitsuse tegude ja tegematajätmiste tõttu”.
Poliitikud olid otsuseid teinud „äärmise surve tingimustes”, kuid „sellegipoolest võin oma reageeringu kokku võtta kui „liiga vähe ja liiga hilja”.”
Ta ütles, et peaministri büroo, samuti Šotimaa, Walesi ja Põhja-Iirimaa detsentraliseeritud valitsused ei olnud kõik „hinnanud ohu ulatust ega vajalikku reageerimise kiireloomulisust”.
Leedi Hallett ütles: „Ükski Ühendkuningriigi valitsustest ei olnud riikliku karantiini väljakutseteks ja riskideks piisavalt valmistunud.”
Briti valitsus oli viiruseks nii halvasti ette valmistunud, et ministrid olid sunnitud tegema „raskeid otsuseid”.
Matt Hancock oli „liiga entusiastlik”
Seejärel oli peaminister Boris Johnson liiga aeglane ja „oleks pidanud varem mõistma, et tegemist oli hädaolukorraga, mis nõudis peaministri juhtimist”, ütles leedi Hallett.
Kuid teda takistas tervishoiuministeeriumi poolt valelubaduste andmine, et olukord on kontrolli all.
Endine tervishoiuministeeriumi tippjuht Christopher Wormald, kes nüüd juhib avalikku teenistust, juhtis „eksitavaid kinnitusi” Ühendkuningriigi valmisoleku kohta.
Samuti ei suutnud ta ohjeldada „liiga entusiastlikku” tervishoiuministrit Matt Hancocki, kes jätkas peaministrile „liiga suurte lubaduste andmist ja lubaduste alatäitmist”.
Uurimise juht kritiseeris ametnikke ja poliitikuid nende jäise reaktsiooni pärast surmava haiguse leviku ajal Hiinast 2020. aasta jaanuaris.
Ta kirjeldas sama aasta veebruari kui „kaotatud kuud”, mille jooksul Ühendkuningriik oleks saanud teha ettevalmistusi, mis oleksid päästnud kümneid tuhandeid elusid. Valitsuse üldine kiireloomulisuse puudumine oli „vabandamatu”.
Ta tsiteeris Dominic Cummingsit, kes süüdistas valitsuskabinetti ja tervishoiuministeeriumi, kes „ei löönud sel hetkel häirekellasid – kaugel sellest, nad läksid suusatama”.
Ka endine valitsuskabineti asetäitja Helen McNamara ütles, et Hancockil oli „tuumaenergia tasemel enesekindlus”, mida ta kirjeldas kui „probleemi”.
Teadlased soovitasid piirangud edasi lükata
Leedi Hallett juhtis tähelepanu sellele, et teaduslik nõuanne, mille esitas 2020. aasta märtsi alguses hädaolukordade teadusnõuanderühm (SAGE), kuhu kuulus ka peaarst Chris Whitty, hoiatas ministreid piirangute liiga varase kehtestamise eest.
Nende nõuanne ministritele oli, et kõik enneaegsed sulgemismeetmed võivad avalikkusele tekitada „käitumusliku väsimuse” riski.
Ta ütles, et SAGE kannatas „grupimõtlemise” all, kus eriarvamusel olevaid hääli ei kuulatud: „Mitme hääle, sealhulgas eriarvamusel olevate häälte kaasamine aitab nõuandeprotsessi piisavalt vaidlustada ja kaitsta „grupimõtlemise” eest.”
„Kõikuv” peaminister Boris Johnson
Hiljem, kui teine sulgemine lähenes, kritiseeris leedi Hallett peaminister Johnsonit, kes „kogu 2020. aasta septembri ja oktoobri jooksul muutis korduvalt meelt rangemate piirangute kehtestamise osas ega suutnud õigeaegselt otsuseid langetada”.
Ta ütles, et „kasutatud piirangute nõrkus ja Johnsoni kõikumine võimaldasid viirusel kiiresti levida”.
Leedi Hallett ütles: „Johnsoni enda suutmatus olukorra pakilisust mõista tulenes tema optimismist, et see ei vii kuhugi, tema skeptitsismist, mis tulenes varasematest Ühendkuningriigi nakkushaiguste kogemustest, ja paratamatult tema tähelepanust, mis oli suunatud teistele valitsuse prioriteetidele.”
Ministrite ja nõunike reeglite rikkumine
Uurimise juht käsitles ka ministrite ja nõunike reeglite rikkumise küsimust, öeldes, et „vähemalt peaks avalikkus ootama, et reeglite kehtestajad neist kinni peaksid”. Ta ütles, et mitmed intsidendid, näiteks Cummingsi reis Barnardi lossi ja Hancocki afäär, õõnestasid usaldust valitsuse vastu.
Rahandusministeerium ei hinnanud majanduslikku mõju
Uuringus mõistetakse korduvalt hukka „märkimisväärsed mured” pandeemia ajal tehtud majandusmodelleerimise kvaliteedi pärast. Uurimises selgus, et majandusele laastavate kulude kohta puudus „mõtestatud mudel”, erinevalt suurest hulgast teaduslikest nõuannetest.
Leedi Hallett ütles: „Kõigis neljas piirkonnas oli vähe tõendeid selle kohta, et otsustajatele oleks pakutud sisulist majandusmodelleerimist ja -analüüsi. See takistas paratamatult otsustajate võimet hinnata ja tasakaalustada suhtelist kahju.”
Segased reeglid ja ebaproportsionaalsed trahvid
Leedi Hallett ründas ka koroona reeglite ja määruste tekitatud segadust.
Ta ütles, et „arvukate muudatuste osas valitses üha suurem avalikkuse segadus” ja isegi politsei oli trahvide jõustamise osas hämmingus.
Ta lisas, et „sagedased ja keerulised reeglite muudatused” õõnestasid avalikkuse usaldust ning valitsus oleks pidanud tegema rohkem, et tagada juhiste vastavus seadusele.
Vaktsiini edu
Leedi Hallett kiitis samas Johnsoni valitsust, öeldes: „2020. aasta detsembris oli Ühendkuningriik esimene riik maailmas, mis kiitis vaktsiini heaks ja alustas vaktsineerimisprogrammi.
Oxford/AstraZeneca vaktsiinile anti kiiresti luba 30. detsembril ja Moderna vaktsiinile 8. jaanuaril 2021. See oli märkimisväärne saavutus ja otsustav pöördepunkt pandeemias.”
Viimased uudised
Aga Anneli, miks jooksis Kesk Võrus ummisjalu Eesti elu tuksi keerajatega valitsusse?!
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
