Karm tõdemus: elektriautosid ei saagi kasutada

Elektriautost süttinud parkla Tamperes. Foto: Sise-Soome politsei

Kui uskuda päästeameti viimast hoiatust, et akusid tohib laadida ainult ärkveloleku ajal ja kodus olles, siis elektriautosid ei saagi enam kasutada.

Elektriautode kasutamise põhiline trump on olnud kodune odav akude laadmine pärast päevast kasutamist, see on siis öösel. Nüüd tuleb välja, et see on ohtlik ja seda ei tohi teha.

Sellega muutub elektriauto kasutamine praktiliselt võimatuks.

Tuleks seega avalikult ausalt tunnistada, et elektriautod on praegusel kujul mõttetus, kuni pole mitme aastakümne jooksul pole suudetud leiutada ohutuid akusid.

Ühtlasi tuleks ausalt tunnistada, et seni kuni pole leiutatud bensiinist või diiselkütusest paremat energiakandjat transpordivahendite jaoks, tuleks sisepõlemismootoriga autode kasutamise piiramist vältida. Ei tohiks eeldada, et kõik inimesed on kamikazed, kes soovivad oma elu ohtu seada.

Elektriautodega on juhtunud viimasel ajal üha enam õnnetusi (akud süttivad mitte ainult laadimisest, vaid näiteks palavuse tõttu parkimismajas), mistõttu on hakatud eri riikides keelama nende sisenemist parklatesse ja mujale avalikesse kohtadesse.

LÕUNAEESTLANE

Päästeameti täpsustus:

Päästeameti akude kampaania keskendub sel aastal väiksematele akuseametele, sest just nende seadmetega on tulekahjusid kõige rohkem. Kampaania eesmärk on suurendada teadlikkust, kuidas väiksemaid akuseadmeid ohult kasutada. Nimelt väiksemate seadmetega saab alguse just kõige rohkem põlenguid (pressiteade). Põhjus, miks soovitame väiksemaid akuseadmeid laadida ajal, mil inimene on ärkvel või kodus, peitub varasemates õnnetustes. Vähemalt kolmandik akuseadmetega seotud tulekahjudest, mis aastatel 2022–2025 vajasid Päästeameti sekkumist, said alguse ajavahemikus 22.00–06.00. Paljudel juhtudel puudus laadimiskohas suitsuandur või avastati tulekahju alles siis, kui see oli juba levinud. Soovituse eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu, kuidas, kus ja mis moel nad neid seadmeid laevad, et ei tekiks pöördumatuid tagajärgi.

Statistika sõidukite põlengute kohta:

Transpordiameti andmetel on Eestis jätkuvalt ülekaalus vedelkütusel töötavad sõidukid: registris on ligikaudu 399 662 diiselmootoriga ja 351 400 bensiinimootoriga sõidukit. Elektrisõidukeid on registreeritud 12 561 ning gaasiautosid 2855. Käesoleva aasta algusest kuni juuli lõpuni toimus kokku 359 sõiduautoga seotud tulekahjusündmust. Neist vaid ühel juhul oli tegemist elektriautoga – 8. juulil süttis Tartus laadimisel olnud Škoda Enyaq iV 60. Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.

Elektriautode puhul tuleb arvestada, et nende laadimissüsteemid, laadijad ja elektripaigaldised on projekteeritud arvestusega, et laadimine kestab sageli mitu tundi järjest ning toimub tavakasutuses sageli ka öisel ajal. Euroopa elektripaigaldusnõuded käsitlevad elektriautode laadimist pikaajalise elektrikoormusena ning näevad ette vastavad ohutusmeetmed laadimissüsteemidele. Päästeamet ei ole andnud soovitust vältida elektriautode järelevalveta sh öist laadimist. Elektriautot võib laadida järelevalveta, kui laadimine toimub nõuetekohase laadimisseadmega ning sõiduki, laadimisseadme ja elektripaigaldise tehniline seisukord on korras.

Päästeamet ei ole kordagi väitnud, et elektriautosid ei saa kasutada või et nende järelevalveta laadimine on ohtlik. Samuti puudub sellel väitel viide: „Elektriautodega on juhtunud viimasel ajal üha enam õnnetusi (akud süttivad mitte ainult laadimisest, vaid näiteks palavuse tõttu parkimismajas), mistõttu on hakatud eri riikides keelama nende sisenemist parklatesse ja mujale avalikesse kohtadesse.” Jääb mulje nagu tegemist oleks Päästeameti esitatud andmetega.