Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Maanteeamet

Tänane Postimees toob välja karmi tõe: ülejäänud Eesti vaesust ära kasutades on eurorahaga nuumatud põhiliselt Tallinna ja Harjumaad. Ning selleks, et see kuldne põli jätkuks, on loobutud toetuste mõistes Eestis mitmeks regiooniks jagamiseks, kuigi Eestil tervikuna oleks võimalik saada siis kuni 700 miljonit eurot rohkem euroraha.

Ühtlasi näitab selline areng, et põhiliselt Tallinnas resideeruvad Eesti juhid on loobunud ülejäänud Eesti järgiaitamisest: prioriteet on Tallinna ja kõik raha koondatakse sinna. Tallinna eelisarendamiseks kõlbab hästi ka ülejäänud Eesti üha suurema vaesuse jõhker ärakasutamine.

Tallinnal ja Harjumaal pole häbi elada eurotoetustest, kuigi sealne SKP elaniku kohta moodustab juba 110 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, samas kui mujal Eestis jääb see alla 60 protsendi. Euroopa Liidu struktuurifondide toetusi makstakse, kui SKP jääb alla 75 protsendi Euroopa Liidu keskmisest.

Postimees toob välja veel ühe huvitava asja: nimelt kui seni väideti, et Eesti kaheks jagamisel jäävad Tallinnas toetustest ilma teadus, meditsiin ja sotsiaalhoolekanne, siis tegelikkuses maetakse euroraha valdavalt betooni. Ehk siis põhiliselt Tallinna ja selle ümbruse teedeehitusse ja riigiasutuste ehitistesse.

Eriti näotu oli valitsuse poolt selle kõige taustal põhjendada haldusreformi (loe: maaomavalitsustelt raha äravõtmist) rahapuudusega, olles eelnevalt Eesti vaesemad piirkonnad rahast ilma jätnud. Või tehtigi haldusreform selleks, et ülejäänud Eestit jätkuvalt vaesena hoida? Näiteks suure mahajäämusega Võrumaa tööstusalade projektile ei suudetud kuidagi raha leida, samas on suuri summasid köetud mitu korda kõrgema arengutasemega Tallinna ja Harjumaa projektidesse. Eurotoetuste eesmärk on aga just vaesemate piirkondade järgiaitamine, mitte rikaste nuumamine. Lõhnab kuriteo järele rahva vastu kõige kõrgemal tasemel.

Viimased uudised