KARM: Leedus on elektriarved kõrgemad kui üür
Avaldatud: 29 september, 2022
Leedus on sunnitud paljud kohvikud ja söögikohad oma uksed kõrge elektrihinna tõttu sulgema, aga valitsusel mingit leevendust plaanis pole.
Vilniuses asuv restoran Tabera tähistab tänavu oma 27. aastapäeva. Sellist pikaealisust toitlustusäris kohtab harva. Nüüd töötab see aga kriisirežiimil – järel on vaid kolm töötajat ja nad töötavad vaid paar tundi päevas, lõuna ajal, vahendab lrt.lt.
Pandeemia ajal hädas olnud restorani tabavad nüüd tohutud gaasi- ja elektriarved.
„Raske öelda, millised oleksid [arved], kui töötaksime täisvõimsusel. Kuid ka praegu, osalise tööajaga töötades, on need endiselt neljakohalised,” ütleb Tabera esindaja Arnoldas Dainovskis. Küte on viidud miinimumini, märgib ta „et soe oleks, tuleks jopega istuda”.
Enne energiakriisi suhteliselt hästi hakkama saanud perefirma plaanib ajutiselt tegevuse lõpetada ja uuesti avada, kui kütteperiood läbi saab.
Teine Vilniuse kohvik Keisti Ženklai on avatud olnud 25 aastat, kuid nüüdseks on see suletud. Juhataja sõnul ei plaanita seda enam uuesti avada.
Raskused algasid pandeemia ajal, kuid viimane nael kirstu oli energiahinna šokk.
Veelgi ebakindlamas olukorras on ettevõtted, kes tegutsevad üüripinnal. Talvepausi võtmine on võimatu, sest neil oleks ikkagi vaja üüri maksta. Kuigi see pole hetkel isegi kõige suurem väljaminek.
„Maksame juba enne kütteperioodi elektri eest kaks-kolm korda rohkem kui üüri eest,” ütleb toitlustajate liidu juht Liutauras Čeprackas.
„Ma ei usu, et see on selline risk, mida saab ette näha – et elekter võib saada luksuskaubaks. Varem pidasime elektrit enesestmõistetavaks, kuid täna on sellest saamas meie sektoris Louis Vuittoni kaup,” lisab ta.
Augustis Leedus pankrotti läinud 70 ettevõttest 11 olid toitlustusettevõtted, selgub Creditinfo andmetest. Septembris olid 64-st kaheksa restoranid või kohvikud.
Kokku läks kahe kuuga riigis põhja 134 ettevõtet, sealhulgas 19 toitlustusasutust ehk 14 protsenti kõigist pankrottidest.
Järgmine löök võib tulla jaanuaris, kui kaotab kehtivuse 9-protsendiline käibemaksumäär, mille valitsus kehtestas, et aidata kohvikutel ja restoranidel COVID-19 kriisi üle elada.
Rahandusminister Gintarė Skaistė ütles, et meede oli ajutine, see kaotab kehtivuse aasta lõpus ja valitsus ei plaani seda pikendada. Selle asemel kavatseb valitsus Skaistė sõnul pakkuda rahahädas ettevõtetele sooduslaene.
„Need laenud on nali,” räägib Čebrackas. Laenu saamiseks peavad ettevõtted tõestama, et nad on elujõulised ja suudavad need tagasi maksta. „Kuid me tuleme raskustes oleva ettevõttena valitsuse raskustes ettevõtete programmi,” ütleb ta.
Restoranide, kohvikute ja baaride omanikud ütlevad, et vajavad tõelist tuge. Ka majandusteadlased nõustuvad, et valitsusel on aeg ettevõtlust toetada, et hiljem ei tekiks muid probleeme: pankrotte ja tööpuuduse kasvu.
„Pankrottide kasv pole löök ainult sektorile, vaid kogu tööturule. Ja siis võib see avaldada doominoefekti kogu majandusele,” ütleb Creditinfo Leedu äriarenduse juht Jekaterina Rojaka.
„Kaalume ja arvutame meedet nendele ettevõtetele, keda energiakriis on kõige enam tabanud, nendele, kelle energiakulud moodustavad vähemalt 10 protsenti nende kogukuludest,” ütles rahandusminister Skaistė. „Sellele määratlusele vastavatele ettevõtetele pakutakse tõenäoliselt maksude edasilükkamise meedet.”
Söögikohtade ja kohvikute omanike sõnul muutub sektor peagi kvaliteedi ja hindade osas äärmiselt killustatuks. Järele jäävad tipptasemel restoranid ja odavad ssäkibaarid – ja nende vahele jääb väga vähe alles.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
