Tel. 5897 3482‬
info@lounaeestlane.ee

Nagu selgub 1979. aastal ajalehes „Nõukogude Õpetaja” ilmunud artiklist, oli arvatavate riigireeturite isa-vanaisa Oktrev Volin aktiivne Punaarmee luuraja, kes osales Vassili Võrgu eelsalgas 1944. aasta 22. septembril Tallinna „vabastamisel”.

On võimalik, et just taustainfo Oktrev Volini kohta, või kartus selle lekitamise kohta oli põhjus, miks mehed läksid oma riigi reetmise teele.

Artiklist tuleb välja, et hilisem Võru 2. keskkooli sõjandusõpetaja Oktrev Volin kuulus 1944. aasta augustis Eestisse saabunud diversioonigrupi koosseisu. „Hiljem andis ta oma rikkalikke teadmisi ja oskusi edasi oma õpilastele,” kirjutab leht.

Artiklis on märgitud, et eriüksuse liikmed tegelesid tapmiste, õhkulaskmiste ja muu hävitustööga, ja toime pandi seda nõukogude-vastase „elemendi” peal.

Aga lugege ise artiklit 1979. aasta „Nõukogude Õpetejast”:

Täna möödub 35 aastat päevast, mil meie kodumaa pealinn Moskva saluteeris Tallinna vabastanud vägede auks kahekümne nelja kogupauguga 324 kahurist. Neli päeva hiljem, 26. septembri õhtuks oli kogu Eesti NSV mandriosa hitlerlastest puhastatud.

Neile tähelepanuväärsetele sündmustele eelnesid 3 rasket okupatsiooniaastat, mil kümned tuhanded meie vabariigi kodanikud kannatasid koonduslaagrites ja vanglates, tuhanded eestlased saadeti Saksamaale sunnitööle.

Okupatsiooniaastatel hävitasid saksa okupandid ja nende siinsed käsilased Eesti territooriumil 125 000 inimest. Eesti töörahvas, meie sõjamehed võitlesid sõja algusest kuni võiduka lõpuni õlg õla kõrval vene ja teiste Nõukogude Liidu rahvastega fašistlike anastajate vastu. Eesti NSV vabastuslahinguis aitasid võitu sepistada Nõukogudemaa paljude rahvaste esindajad, kes võitlesid Leningradi, 3. Balti rinde väeüksustes ja Punalipulises Balti Laevastikus.

Raevukalt võitlesid sünnimaa vabastamisel ka 8. Eesti laskurkorpuse sõjamehed. Juba lahinguis Narva pärast paistsid silma eesti tankistid, kahurväelased, lennueskadrilli „Tasuja” lendurid, korpuse rinderood. Tallinna operatsiooni ajal Leningradi rinde 2. löögiarmee koosseisus võidelnud 8. Eesti laskurkorpuse väeüksused paistsid silma Emajõe forsseerimisel 17. septembril, 20. septembril Avinurmes ja 21. septembril Porkuni juures.

Suurt mehisust ja vastupidavust vaenlase purustamisel ilmutasid Eesti laskurkorpuse võitlejad hiljem Saaremaal ja Kuramaal.

Ja eks olnud korpuse sõjameeste vapruse tunnistajateks tallinlased, kes 1944. a. 22. septembril enne keskpäeva tervitasid lahinguid pidades vabariigi pealinna jõudnud polkovnik V. Võrgu juhitud eelsalga võitlejaid. Koos meie laskurkorpuse eelsalgaga Narva maantee kaudu Tallinna jõudnud polkovnik A. Kovalevski ja kindral I. Jastrebovi tankigruppide sõjameestega puhastati kella 14-ks kesklinn, õhtuks oli Tallinn vaba.

Väeosad ja -koondised, kes Tallinna vabastamislahinguis silma paistsid, said lahinguautasud ja neile anti Tallinna nimetus.

Eesti NSV vabastamisele aitasid kaasa ka partisanid, kes seisid antifašistlike jõudude esiridades. 1944. a. suurenes partisanide arv üle viie korra. Ainuüksi nimetatud aasta talvekuudel võttis relvastatud võitlusest saksa okupantide ja nende kohalike abimeeste vastu osa üle 1000 inimese. Eestis tegutses mitmeid suuri, isegi mitmesajamehelisi partisanikoondisi.

Võru- ja Tartumaa kolme partisanibrigaadi kuulus kokku ligi 800 võitlejat. Oli ka tosin keskmise suurusega (15-20 inimest) ja kümneid väiksemaid rahvatasujate gruppe, samuti antifašistlikke põrandaaluseid organisatsioone ja sadu üksikuid võitlejaid.

Partisaniliikumine arenes okupeeritud Eestis (nagu Lätis ja Leeduski) väga keerulistes ja rasketes tingimustes. Kogemused näitasid, et siin polnud võimalik suuri partisaniüksusi moodustada. Seda raskendasid ühelt poolt tihe teedevõrk ja suhteliselt väikesed metsad, teiselt poolt saksa okupantide rohkearvuliste väeosade paiknemine Eesti territooriumil ning kohalike fašistlikult meelestatud natsionalistide igakülgne abi ja toetus hitlerlastele.

Sellest tingituna langesid tuhanded rahvatasujad ebavõrdses võitluses või sattusid okupantide kätte. Ohtudele ja raskustele vaatamata partisaniliikumine okupeeritud Eesti NSV-s 1944. a. koguni elavnes. Edukamalt tegutsesid väikesed luure- või luure- ja diversioonigrupid.

1944. a. suurenes tunduvalt Nõukogude tagalas eriettevalmistuse saanud rahvatasujate arv. Juba eelmisel aastal oli EK(b)P Keskkomitee suunanud Eestisse inimesi, kes olid olnud erikursusel Eesti Partisaniliikumise Staabile allunud Üksikus Eriülesannetega Üksuses. Need inimesed olid õppinud õhkimist, partisanivõitluse vorme ja meetodeid ning võisid abistada patrioote vaenlase poolt okupeeritud territooriumil.

Eriti palju partisane-spetsialiste saadeti vaenlase tagalasse 1944. a. jaanuaris-märtsis. Paljud nendest on hästi tuntud. Partisaniüksusi juhtisid Arno Avarsoo, Ilmar Jürisson, Aleksander Kallaste, Leonid Mätig, Paul Raag, Aleksander Turro, Nikolai Sumilov, Jakov Vjaltsev jt.

Vahemärkusena mainin, et praegune Võru 2. keskkooli sõjandusõpetaja Oktrev Volin õppis tollal nimetatud üksuses, oli eesti partisanide reservis ning kuulus seejärel 1944. a. augustis Lõuna-Eestisse saabunud operatiivgrupi koosseisu. Nüüd annab ta oma rikkalikke teadmisi ja oskusi edasi oma õpilastele. Paljud tema kasvandikud õpetavad juba ise komandörina relvajõududes noori kodumaakaitsjaid.

1944.a. alguses tihenesid eesti ja teiste vennasrahvaste partisanide sidemed. Asjad edenesid ka organisatsiooniliselt. Laienes Eesti Partisaniliikumise Staabi koostöö Leningradi Partisaniliikumise Staabiga. Viimaselt saadi pidevalt suurenevat organisatsioonilist ja materiaalset abi partisaniliikumise arendamiseks Eestis.

EK(b)P Keskkomitee otsusega 1944. a. 20. aprillist tuli Eesti Partisaniliikumise Staabil saata vaenlase tagalasse (erinevalt veebruarist-märtsist) väikseid, mõnemehelisi gruppe. Esiplaanile seati luuretegevus. Hästi tuli oma ülesandega toime Evald Adamsoni luuregrupp, kes tegutses Emajõe vasakul kaldal Tartumaal Laeva ümbruses. Tehti kindlaks hitlerlaste väeüksuste paigutus, koostati kaitseehitiste põhjalik skeem ning anti kogutu üle rinde staabile.

Kõrvuti luureandmete kogumisega tegid kogenumad partisanigrupid töötajate hulgas ulatuslikku organiseerimis- ja selgitustööd. Palju suutsid teha Nõukogude tagalast tulnud partisanid. Enamik nendest vahetas tihti asukohta, neil oli kõikjal kohtumisi tööliste ja talupoegadega.

Partisanide tegevust soodustaski see, et leidus tuhandeid inimesi, kellelt alati toetust ja mõistmist leiti. Nõukogude Eesti partisanid käisid läbi kangelasliku võitlustee.

Eesti partisanide ridades oli kokku vähemalt 7000 meest. Peaaegu samapalju oli partisanide aktiivseid abilisi.

Mittetäielikel andmeil hävitasid üksnes Nõukogude tagalast saadetud partisanibrigaadid ja -grupid umbes 3300 vaenlase sõdurit ja ohvitseri, sealhulgas 2 kindralit ja 47 vanemohvitseri.

Märkigem, et nimetatud partisaniüksused moodustasid vähem kui viiendiku eesti partisanide üldarvust. Veel purustati 19 sõjalist objekti, 34 silda, õhiti raudteid 129 kohast, lasti kraavi 11 ešeloni, purustati ligi 170 veoautot jm. Partisanide ennastsalgav võitlus avaldas suurt moraalset mõju elanikkonnale ja innustas neid osa võtma võitlusest saksa okupantide vastu. Partisanide ja teiste antifašistlike jõudude organiseerimisel ja innustusel kukutati läbi mitmed anastajate majanduslikud ja poliitilised sammud, korraldati diversioone ja sabotaaži sõjaliselt tähtsates tehastes ja vabrikutes. Nende mõjutusel hakati kõrvale hoidma tööteenistusest, armeesse mobiliseerimisest, põllumajandussaaduste andmise kohustusest taludes jne. Partisanide abil saadi tõhusamalt takistada elanikkonna sundevakueerimist, materiaalsete väärtuste väljavedu, kaitsta tehaseid ja ettevõtteid.

Partisanide mehetegusid ei unustatud. Partei ja valitsus autasustasid viit partisani – Eduard Aarteed, Arno Avarsood, Ilmar Jürissoni, Richard Meltsi ja Roland Valkmanit Lenini ordeniga, kokku said ligi 500 partisani ja partisaniliikumise organiseerijat ordenid ja medalid.

Nõukogude Liidu kangelase nimetus anti luuraja Vladimir Fjodorovile ning postuumselt julgele ja leidlikule luureülesannete täitjale Leen Kullmanile.

35 aastat tagasi oli sõja ja fašistliku okupatsiooni tagajärjel meie vabariigi rahvamajandus täielikult laostunud. Okupantide poolt Eesti NSV rahvamajandusele tekitatud kahju oli sõjaeelsetes hindades 16,2 miljardit rubla ehk ligi 15 000 rubla iga vabariigi elaniku kohta. Eesti tööstus oli kaotanud 45% oma tootmisvõimsusest (praegu aga on Eesti NSV tööstustoodang suurenenud sõjaeelse tasemega võrreldes 45 korda).

Meie tööstuse ja põllumajanduse taastamisel, meie ühiskonna sotsiaalses arengus etendasid pärast sõja lõppu märkimisväärset osa armee ja laevastiku demobiliseerunud sõjamehed, endised partisanid. Tuhanded Suure Isamaasõja veteranid töötavad ka praegu, aidates oma eeskuju ja kogemustega kaasa meie majanduse ja kultuuri progressile, sirguva põlvkonna kommunistlikule kasvatamisele.

FRANTS KUPP

Kommentaarid

Viimased uudised