Kanepi volikogu loobus gümnaasiumi sulgemisplaanist
Avaldatud: 25 jaanuar, 2017
Kanepi vallavolikogu lükkas 7 häälega tagasi Kanepi Gümnaasiumi ümberkorraldamise kava, mille kohaselt oleks alates järgmisest õppeaastast alanud gümnaasiumiklasside järk-järguline sulgemine.
Volikogu teisipäevase istungi päevakorras olnud eelnõu kohaselt oleks Kanepi koolis alates järgmisest õppeaastast lõpetatud õpilaste vastuvõtt gümnaasiumiastmesse ning mõne aasta jooksul saanuks gümnaasiumist põhikool.
Ent nimelisel hääletusel ei pälvinud sulgemisotsus volikogu enamuse toetust.
„Üks osa volikogust oli veendunud, et Kanepi ei vaja gümnaasiumi, teine osa oli ükskõiksed ja kolmas osa ütles, et uue valla tingimustes ei saa nii rutakalt otsustada,” rääkis Kanepi vallavolikogu esimees Arno Kakk Lõunaeestlasele.
Kakk kinnitas, et kõhklusi gümnaasiumiastme säilitamise väljavaadete üle jätkub. Fakt on, et sel õppeaastal õpib gümnaasiumiastmes vaid 22 õpilast, samas kui veel kümnend aastat tagasi oli gümnasiste üle 80.
Teisalt on Kanepi vald haldusreformi käigus saamas suuremaks omavalitsuseks, mis Kaku sõnul võiks gümnaasiumiastme säilitamisele kasuks tulla.
„Kaldun arvama, et kui teeme suurema valla, siis peab meil olema ka tahe säilitada gümnaasium,” lausus ta.
Riik meelitab sulgema
Riigi koolipoliitika vallagümnaasiumide säilitamist ei soosi. Näiteks investeeringute eraldamisel koolihoonete uuendamiseks on omavalitsustele seatud tingimuseks loobuda gümnaasiumi pidamisest, et üldkeskhariduse andmine oleks võimalik koondada riigigümnaasiumidesse.
„Riigi ja valitsuse tahe on huvitav: teeme vallad hästi suureks ja teeme koolid väikseks. Selleks antakse ka raha,” lausus Kakk.
Investeeringuraha on ka Kanepi vallale pakutav präänik gümnaasiumiosa sulgemise eest, sest koolimaja vajab hädasti remonti.
Läinud aasta lõpus valminud ekspertiisi kohaselt on koolimaja moraalselt vananenud ning õpitingimused ei vasta tänapäeva nõuetele. Konkreetsemalt: ventilatsioon on puudulik, klassiruumide valgustus kehv, elektrijuhtmestik vananenud, nagu ka hoone küttesüsteem.
„Summa tuleb suhteliselt suur,” ennustas Kakk. Nii suur, et vallal üksi käiks selle katmine väga vaevaliselt.
Kõik sõltub laste arvust
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps kinnitas jaanuari alguses Põlva riigigümnaasiumi avamisel Lõunaeestlasele antud intervjuus, et eelkõige sõltub munitsipaalgümnaasiumide säilimine laste arvust.
„Küsimus on selles kui väikseks laste arv jääb. Mis hetkest alates see [gümnaasiumi pidamine] ei ole enam võimalik kvaliteedi mõttes?” rääkis Reps.
Minister ei välistanud siis võimalust, et riik suurendab gümnaasiumiastme kulude katteks eraldatavat raha, mis võimaldaks maagümnaasiumidel töötada nii kaua, kuni õpilasi vähegi jätkub.
„Ei, mina ei lähene kuidagi nii, et [maagümnaasiumid] tuleks homme kinni panna,” kinnitas Reps vastates küsimusele, kas Põlva riigigümnaasiumi avamine on ühtlasi hingekellaks Kanepi, Räpina ja Värska gümnaasiumile. „Vastupidi – nii kaua kuni kohalik kogukond hoiab oma gümnaasiumit ja peab seda oluliseks, siis seda tuleb ka väärtustada.”
Kanepi kogukond on seda meelt, et gümnaasium tuleks säilitada. Nii kooli hoolekogu kui ka õpilasesindus on ülekaaluka enamusega kinnitanud tahet hoida gümnaasiumiklassid Kanepis alles.
„Kelle nimel me siis töötame? Eks ikka kogukonna nimel,” lisas Arno Kakk. „Me ei saa rutakalt rabistada.”
Mõõdukat optimismi sisendab fakt, et põhikooli osas on sel õppeaastal 16 õpilast rohkem kui mullu – 160. Optimismi jahutavaks faktiks on teadmine, et kui Kanepi kooli gümnaasiumiastmes õpib tänavu 22 õpilast, käib veel 14 Kanepi valla õpilast üldkeskharidust omandamas väljaspool valda.
Arved Breidaks
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
