Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: NATO

Täna Brüsselis toimunud NATO erakorralisel tippkohtumisel arutati liitlaste heidutus- ja kaitsevõime tõstmist, NATO idatiiva tugevdamist ning täiendavaid võimalusi Ukraina toetamiseks.

Peaminister Kaja Kallase sõnul peame NATOs välja töötama pikaajalised lahendused kindlustamaks meie kaitset muutunud julgeolekuolukorras. „Venemaa rünnakuga Ukrainas on selge, et Venemaa heidutamiseks ei piisa enam senisest ning peame olema valmis selleks, et Venemaa testib ka NATO valmisolekut. Sestap peame liikuma heidutushoiakult kaitsevalmidusse,“ sõnas peaminister. Eesti kaitseks vajame lahinguvalmis NATO diviisi, mis koosneb Eesti enda ja liitlaste üksustest ning juhtimisstruktuurist. Samuti vajame tugevamat õhukaitset. Kaitsevalmiduse esimene eesmärk on sõda ära hoida ning vajadusel igasugune rünnakukatse koheselt tagasi lüüa,“ selgitas peaminister Kaja Kallas.

Tippkohtumisel osalenud riigi- ja valitsusjuhid nõustusid, et NATO riigid peavad toetama Ukrainat senisest enam. „Peame rohkem keskenduma sellele, mida teeme, mitte sellele, mida mingil juhul ei tee. Peame jätkama Ukraina toetamist saates relvi ja kaitsevarustust, et halvata Putini sõjamasin,“ sõnas peaminister Brüsselis. Eesti on andnud Ukrainale juba üle 220 miljoni euro väärtuses sõjalist ja humanitaarabi.

Lisaks arutati liitlaste kaitsevõime tugevdamist. „Valitsus on otsustanud investeerida erakorraliselt kaitsevõime tugevdamisse ja meie kaitse-eelarve on peagi 2,5 protsenti SKT-st. On ülioluline, et kõik liitlased investeeriksid oma kaitsevõimesse lähiajal ja kokkulepitud 2 protsenti peab olema miinimum. Oleme täpselt nii tugevad, kui on meie nõrgim lüli,“ märkis Kaja Kallas.

Järgmine NATO tippkohtumine toimub suvel Madriidis.

Viimased uudised