Peaminister Kallas rõhutas oma sõnavõtus, et ajalugu on näidanud, et kurjuse võitmiseks tuleb riske võtta. Hirmul ei tohi olla kohta Ukraina toetamisel. „Kui kardame Venemaa tuumaähvardusi, ärkame palju ohtlikumas maailmas. Kui Ukraina ja teised riigid Venemaa vahetus läheduses ei karda, siis ei tohiks karta ka need, kes on kaugemal. Ukraina võit on oluline, et murda Venemaa vallutussõdade lõputu ring,” sõnas Kallas.
„Ukraina vajab kiiret sõjalist tuge ja olen teinud ettepaneku, et ELi liikmesriigid hangiks ühiselt ja kiirelt Ukrainale laskemoona. COVIDi pandeemia ajal suutsime Euroopa Liidus kiirelt reageerida ja ühiselt vaktsiine hankida, on aeg näidata sarnast leidlikkust ja kiirust ka Ukrainale laskemoona saatmisel. Euroopa kaitsetööstus ootab tellimusi – valitsuste asi on need teele saata,“ ütles peaminister. „See ei ole oluline mitte ainult Ukraina toetamiseks, aga ka põhjusel, et julgeolekuolukord on muutunud pikkadeks aastateks ja Euroopa riigid peavad oma kaitsesse kasvavalt investeerima ning selle valdkonna lüngad kiirelt täitma,“ lisas Kallas.
Kallas rõhutas, et see, kuidas sõda Ukrainas lõpeb, määrab rahu pikaks ajaks. Venemaa agressioon Ukraina vastu on näidanud, et Ukraina ei saa olla neutraalne ning hallid alad Euroopas on konflikti ja ebastabiilsuse allikaks. „Ukraina koht on Euroopa Liidus ja pärast sõja lõppu ka NATOs.“
Lõpetuseks meenutas Kallas, et Venemaa on valmistunud juba ammu pikaks vastasseisuks ja on aeg, et selleks oleksime valmis ka meie. „Mõned arvavad näiteks, et rahu saabumisega Ukrainas kaob ka vastasseis Venemaaga. Sellele panustab ka Kreml, lootes, et transatlantiline kogukond väsib,“ ütles Kallas.
Tänasel arutelul osalesid ka Euroopa Liidu välispoliitika juht Josep Borrelli, Rootsi peaminister Ulf Kristersson ning Poola endine välisminister ja praegune Euroopa Palamendi saadik Radosław Sikorski.
Loading ...
