Kaitseväe juhataja: Pole mingit kahtlust, et Venemaa valmistub sõjaks väljaspool Ukrainat
Avaldatud: 17 aprill, 2024
Kuvatõmmis. Pole mingit kahtlust, et Venemaa valmistub lisaks Ukrainale ka mujal iseenda algatatavaks sõjaks, sõnas kaitseväe juhataja Martin Herem täna Tallinnas.
Herem ütles Teaduste Akadeemia aastakoosolekul peetud kõnes, et Venemaa valmistub täna raudselt sõjaks, selles pole minul mitte mingit kahtlust. „Ma olen näinud NATO plaane, mitte ükski neist pole selline, kus sinised jooned läheksid üle piiri enne tema agressiooni. Ta võiks olla väga kindel, et NATO ei ründa, ometi valmistub ta sõjaks. Milliseks sõjaks ta siis valmistub? Tõenäoliselt selliseks, mida ta ise alustab,” ütles Herem.
Herem ütles, et Venemaa võib Eestit kasvõi kohe rünnata.
„Venemaal ei ole Ukrainast väljatulemise järel vaja mitte taastuda, vaid ette valmistada. Sõltuvalt sellest, mida ta tahab saavutada, ütlen ma, et tal ei ole vaja kolme aastat. Tänane sõjamasin Venemaal töötab nii hästi, et kui ta tahab teha lihtsalt ühe kuuajase sõjalise operatsiooni Eesti, Läti või Leedu vastu – tekitada siin väga inetuid pilte, teades isegi, et ta sõjaliselt kaotab -, ei ole tal vaja mingisugust erilist ettevalmistust,” leidis Herem.
„Selle tulemuseks võib olla Eesti sõjaline võit – ühel pool 20 000 kaotajat ja teisel pool ainult tuhat -, ent meie sõjaline võit võib olla niivõrd inetu, et enamus teist ütleks, et kaitseväe juhtaja oli täitsa loll; et poliitikud ei andnud piisavalt raha; me läheme omavahel tülli; me ütleme, et lätlased olid liiga aeglased, sakslastest rääkimata, kuigi nad tegid täpselt kõik plaani järgi. See võib olla Venemaa eesmärk, mida ta hiljem ekspluateerib,” jätkas ta.
Herem ütles, et ohu märgid on üleval. Venemaa hoiab tüli pidevalt üleval. Kuu aega tagasi pidas Kaitsepolitsei kinni 12 või 13 sabotööri, kes olid Venemaa eriteenistuste poolt palgatud ja juhendatud, et panna neid tegema akte, mis ühiskonnas tõenäoliselt keeravad üles pinged. Lööme sotsiaaldemokraatide juhi autoaknad sisse ja ütleme, et seda tegi EKRE. Põletame mõne lao maha, mida nad ei jõudnud teha, ja ütleme, et laol on venelasest omanik ja Isamaa põletas. Sellised asjad ei maksa väga palju. Lööd kaikaga vastu õunapuud ja vaatad, palju õunu alla kukub. See hoiab tüli kogu aeg kuumas. Venemaa ei tee seda ainult Eestiga, vaid ka teiste Balti riikide ja Poolaga.
Herem ütles, et rahvusvahelises pildis tuleb pidevalt pilku peal hoida erinevatel konfliktiohu kolletel kogu maailmas. „Sõda Taiwanil – Ameeriklaste tähelepanu on kohe seal. Rahutused Balkanil – sakslaste-prantslaste tähelepanu seal. Kui lisada veel Israel, siis avanebki võimaluste aken.”
Eesti ettevalmistused koos NATO-ga ei pruugi aga Heremi hinnangul midagi ära hoida. „Nagu ütleb Iisrael: sa ei saa hullumeelset heidutada. Sa ei saa öelda, et sa lähed vangi, sa saad surma, kannad kaotusi – teda see ei huvita,” sõnas kaitseväe juhataja.
Heremi sõnul on näha, et NATO heidutus ei tööta. Ukrainasse sissetung sai võimalikuks mitte ainult seetõttu, et Venemaa nägi, et Ukraina ei valmistu, vaid ka NATO ei valmistu. Venemaa teadis, et NATO-l pole Ukrainale midagi anda.
Heremi sõnul puudusid seni konkreetsed plaanid, kuidas Eestit kaitsta, sest loodeti heidutuse peale. Nüüd tuleb aga kiiresti tegutseda, aga kõik võtab aega, ettevalmistused, materjalide ja varustuse hankimine, vähemalt 3 aastat.
Herem puudutas oma kõnes ka aastat 2028, mil peaks vahetama oma positsiooni Hiina liider Xi Jinping, kes on öelnud, et tahab oma ametiajal Taiwani asja ära lahendada.
„Kes kurat ütleb, et Putin, Jinping, siis see kutt Koreas, Khomeini ja kes veel omavahel asju kokku ei lepi ja järk-järgult seda ellu ei vii,” sõnas ta.
Heremi sõnul ei saa seda aega ootama jääda, vaid tuleb tegutseda. Tuleks heita kõrvale kõik ilusat jutud murrangulistest tehnoloogiatest ja investeerida sellesse, mis on tappev võimekus. „Hea sõna või kübervõimega me Venemaad eemale ei hoia oma piiridest, Ukraina näitel, selleks on ainult üks vahend – tappev jõud,” märkis Herem.
Heremi sõnul on Eestil tõsine probleem sellega, mis teeb pauku ehk laskemoonaga. „Meil on sellest puudus suures osas,” ütles Herem, „ja isegi, kui meil oleks raha, siis mingite asjade puhul saaksime need kätte 2028-2029. aastal. Ma arvan, et see võib täna olla vastutustundetu ja liiga hilja.”
Et saada kiiremini mingeid asju, peaks pöörama pilgu Eestisse ja laskma Eestis teha midagi sellist, mis pole nii usaldusväärne, aga Ukraina näitel töötab ka, selle asemele, et panna laskemoonale kuluvat raha Hispaaniasse või Prantsusmaale, ütles Herem.
Üks näide on rakett Spike SR, mis lendab 5 kilomeetrit otsenähtavusega kusagile metsa taha. Selle tõenäosus on 80 protsenti, et ta tankile pihta saab. Selle asemele võib aga teha drooni, millele pannakse 2 kg lõhkeainet külge ja me teame, et Ukrainas on see tõenäosus 20 või isegi vähem protsenti. Droon maksab 2000 eurot, Spike SR maksab 120 000. 5-10 drooniga võiks tankile pihta saada. Ukrainas see töötab. Täna me võime unistada tipptehnoloogiast 2029l või 2030. aastal, 2027. aastal meil sellest mingit kasu ei ole.
Sama kehtib ka sidesüsteemide kohta, mis on kallid ja saavad valmis alles 2030. aastal, ütles Herem. Samas liigub Ukraina sõjaline info pilves avalikes võrkudes, kuna tähtis on kiirus. Kui vaenlane midagi teada saab, on juba hilja. Samamoodi käitub ka Venemaa. Eesti aga püüab ehitada väga turvatud süsteeme.
Kaitseväe juhataja avas ka sõjaplaane. „Kõik need punktid, kust Venemaa kavatseb Eestit 50 või 100 kilomeetri pealt mõjutada, nagu see täna toimub Ukrainas ja millele neil rohtu ei ole, need me laseme puruks! Me ei hävita neid mitte Rakveres või Narvas vaid Ivangorodis, Petseris või kuskil seal,” märkis ta.
Suwalki koridori teemal leidis Herem, et see ei ole probleem. Eestil, Soomel ja Rootsil tekib tema sõnul agressiooni esimest hetkest alates õigus olukord Läänemerel oma kontrolli alla võtta ning jätta Venemaa igasugusest õigusest seal otsustada. „Venemaa jääb võimaluseta tuua Läänemerele ka õhu- ja laevatõrjet ja vedada kartulit Peterburist Kaliningradi,” sõnas kindral.
„Kui liiguvad legendid, et me oleme Ameeriklastelt või Iisraelilt ostnud asju, millega me ei tohi üle piiri lasta, siis see ei vasta tõele,“ ütles kindral.
Eesti kasutuses oleva laskerelvastuse osas tõi Herem näiteks K-9 haubitsa 155-millimeetrise laskemoona Vulcano, mis on juba testitud ja osa sellest saabub aasta lõpus – laseb see 70 kilomeetrit ühe meetri täpsusega.
Teiseks 90-kilomeetrise lennuraadiusega tapjadroonid Mini Harpy – aasta lõpuks saab osa neist kätte – neil on võime sihtpunktis 20 minutit objekte otsida ja ükski tank nende vastu ei saa, rääkimata väiksematest asjadest
NATO liitlaste brittide ja ameeriklaste varustuses on täna juba Eestis (enda omad tulevad järgmisel ja ülejärgmisel aastal) üle 300-kilomeetrise laskeraadiusega HIMARS süsteemid ning lõpuks Eestis samuti olemas olevad BlueSpear laevatõrjeraketid 280-kilomeetrise laskeulatusega.
Heremi sõnul ongi Eesti peamine eesmärk hankida täna võimalikult palju laskemoona, et hävitada vaenlast endast kaugemal.
Mis puutub õhutõrjesse, siis ütles Herem, et see ei aita alati kõige vastu. Ta tõi näite Ukrainas Venemaa poolt kasutatavatest rakettidest S-300, mis lendavad sellise kiirusega, et ükski õhutõrje pole siiamaani sealt vahelt midagi ära võtnud.
„Ka 500-kiloste liugpommide vastu ei aita mitte midagi muud, kui lasta õhku taristu, kust lennukid stardivad,” ütles kaitseväe juhataja.
Samuti on õhutõrje väga kallis, et seda kasutada droonide alla tulistamiseks. Keegi ei jõua toota 1000 õhutõrjeraketti, et alla tuua 1000 ründedrooni Shahed, mida Venemaa kasutab. Selle asemel on Eestis droonitõrjeks ümber seadistatud mõned 23 mm õhutõrjekahurid Sergei, aga neid peaks olema rohkem.
Video on siin:
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
