Kaitseväe juhataja kõne aastapäeva paraadil
Avaldatud: 24 veebruar, 2025
Foto: n-srs Karl Heinrich Arras Kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo kõne Eesti Vabariigi 107. aastapäeva paraadil.
Austatud Eesti Vabariigi president, austatud kaasvõitlejad ja kallis Eesti rahvas!
Täna, hoolimata neljandast täiemahulise sõja aastast Euroopas, on meil taas võimalus vaba rahvana tähistada oma riigi sünnipäeva. Meie rahva vabadus ei ole kellegi armuand, vaid see on meie esivanemate poolt meile kätte võideldud õigus ja privileeg. Vabaks oleku õigusega kaasneb praegustele ja tulevastele põlvedele kohustus pidevaks võitluseks, sest riikidevahelises globaalses konkurentsis kehtib vaid üks reegel: suured ja tugevad teevad, mida tahavad, väikesed ja nõrgad peavad kannatama seda, mida neile peale surutakse.
Olles ise surmväsinud Ukrainat laastava sõja pealtvaatamisest ja agressori üle võidu saavutamise keelamisest ning ignoreerides elementaarseid inimlikke väärtuseid, jagavad mõned suured maailma jälle omakasupüüdlikult ümber. Seda tehes ei ole nad midagi õppinud ajaloost ja neid tegelikult ka ei huvita, et tõenäoliselt saadavad nad järgmisi rahvaid saatusliku hukatuse raudsesse haardesse. Keerulised ajad on muutumas ohtlikeks aegadeks, kus reeglitel põhinev maailmakord taandub alandlikult toore jõu ees. Seda ei saa eitada mitte ükski kaine mõistusega inimene, ükskõik kui kasulik see ka temale endale tunduda võiks. Meie ühine eesmärk on sellest karmist katsumusest taas võitjatena välja tulla, ühendades jõud meie saatusekaaslastest lähinaabritega põhjas, lõunas ja läänes. See on meie võimalus kujundada ajalugu ilma ise selle ohvriks langemata.
Meid, Eestimaa inimesi, on arvult vähe, kuid me ei ole väike rahvas. Meil on unikaalne keel ja kultuur, kõrgetasemelised teadmised ja oskused, muljet avaldav ja väärikas ajalugu ning kõige tähtsamana õigus, tahe, võime ja tarkus kujundada oma tulevikku ise. Sõjaline eskalatsioon, millega peame jõuliselt tegelema, on jälle pigem tõenäosus kui hüpotees meie tulevikus ja saatuses. Praegu kujundame veel oma saatust siiski meie ise.
Õppimisvõimelise rahvana oleme ohtlike aegade saabumist ette näinud ning ühiskonnana kokku leppinud, et olenemata ohu ilmnemise ajast, olemusest ja selle võimalikust ülekaalust hakkame me igal juhul ühiselt vastu. Meie julgeolekupoliitika eesmärk on muuta igasugune agressioon teostamatuks. Selle saavutamiseks olete teie, kallis Eesti rahvas, püstitanud meile, kaitseväelastele, ülesande sõjaline rünnak ära hoida ja kui see ei õnnestu, siis võidelda ja sõda võita.
Sõja võitmine ei ole mingi õõnes loosung, vaid ratsionaalne matemaatiline tehe, kus riigi vastupanuvõime võrdub kõigi kasutatavate vahendite, võitlustahte ja surmava jõu kasutamise volituste korrutisega. Kui üks neist kolmest muutujast läheneb nullile, on kaotus vältimatu. Kaitsekulude kasv ja selle muutmine reaalselt rakendatavaks sõjaliseks võimeks on tänapäeva julgeolekuolukorras möödapääsmatu ja teie esmase toetuse juba saanud. Võitlustahte arendamine lahingutegevuse edukale sooritamisele keskenduva väljaõppe ja lahinguvalmiduse hoidmise kaudu on kaitseväe igapäevatöö lahutamatu osa. Iseseisval kaitsevõimel põhinev kollektiivkaitse plaanide käivitumine otsustaval hetkel ei jää kindlasti enam eskalatsioonihirmus toppama. Seega hoolimata olukorra tõsiduse kiirest kasvust ei ole meil mingit põhjust, vajadust ega isegi mitte õigust tunda hirmu. Hirm ei ole kunagi hea kaaslane, sest võib viia argusest ajendatud alandavate lahendusteni, mille tulemusena antakse ära rahva rikkused ja lõpuks ka vabadus tühjade lubaduste eest. Oma vabadust, väärikust ja meile kallite inimeste tulevikku kaitseme me siiski vaid ja ainult ise. Meil kõigil on, kelle nimel võidelda ja võita. Olgu see meile arusaadavaks eesmärgiks ja elule sisu andvaks mõtteks käimasolevas võitluses Eesti rahva ellujäämise nimel. Nii nagu meie esivanemad varem, tuleme ka meie sellest olukorrast võitjatena välja.
Meie tulevik ja saatus on meie endi kätes. Praegu on meil veel võimalus teha jõupingutusi potentsiaalse sõja ärahoidmiseks. Järgnevad kaks kuni viis aastat on otsustava tähtsusega veenmaks Venemaad, et agressioon meie vastu kukub haledalt läbi. Selle saavutamiseks oleme me märksa rohkem valmis kui kunagi varem, kuid teha on veel väga palju ja selle tegemisega on kiire. Mitte midagi ei lähe lihtsamaks, kuid raskuste edukas ületamine ongi ju elu võlu. Usume iseendasse ning inimestesse meie ümber, toetame üksteist sõltumata olukordadest ja oleme ühtsed, et vältida arguse võimendatud rumalaid, kuid hukatuslikke otsuseid. „Ainus lihtne päev oli eile“ võiks olla meid uutele pingutustele motiveeriv tõdemus. See ei tohi siiski saada piiranguks unistada suurelt, tunda rõõmu pisiasjadest ja nautida elu kogu selle ilus ja võlus.
Tänan teid, kallid Eesti inimesed, usalduse, toetuse ja pühendumise eest meie vaba riigi sõjalise kaitse ülesehitamisel ja võiduks valmistumise vastutusrikkal, kuid auväärsel teekonnal. Meie kaitsevägi teeb kõik, isegi selle, mis esmapilgul võimatuna tundub, et meile püstitatud eesmärk iga hinna eest saavutada. Hoidkem meeles meie esivanemate kogemustel tuginevat tõdemust, et kogu rahvas peab sõda, sõjavägi peab lahinguid ja leidkem kõik endale roll ning võtkem isiklik vastutus võiduks vajalike tingimuste kujundamisel. Võiduks valmis rahvas on see, mis võimendades sõjalise kaitse usutavust hoiab Eesti endiselt vabana meie ühisel teekonnal läbi ohtlike aegade. Me peame olema valmis võitlema ja võitma. Muud auväärset valikut meil vabaduse säilitamiseks ei ole. Seega peame looma enesekindluse, ütlemaks julgelt ning usutavalt välja, et Eesti ei alistu enam kunagi.
Elagu Eesti rahvas!
Elagu Eesti Vabariik!
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
