Kaitseväe Akadeemia harjutas õppusel Emajõe Kilp rühma kuni brigaadi tasemel taktikalisi tegevusi
Avaldatud: 27 märts, 2026
Foto: n-ltn Kristjan Paavo Reedel, 27. märtsil lõppes Tartus Kaitseväe Akadeemia ülene õppus Emajõe Kilp 2026 teine faas, mille eesmärk oli harjutada rühma, kompanii ning pataljoni taktikalisi tegevusi brigaadi ja diviisi raamistikus. Eelmisel nädalal toimus õppuse esimene faas.
„Sarnaselt õppuse esimesele faasile, oli ka teine faas osalejatele oluline just vastavate teadmiste, oskuste ja kogemuste saamiseks,” ütles õppuse Emajõe Kilp 2025 II faasi korraldanud juht, Kaitseväe Akadeemia lektor Meelis Jõemaa. „Õppuse teine faas oli küll fokusseeritud kompanii ja rühma tasemetele, kuid õppusel osalesid ka pataljoni ja brigaadi taseme õppurid, kelle põhieesmärgiks oli tagada kompanii taseme taktikalise olukorra kujundamine, harjutades sealjuures ka staabitööprotseduure.”
Õppuse Emajõe Kilp 2026 teises faasis (EMKI26 II) harjutati just rühma-, kompanii- ja pataljoniülemate vahelist koostööd ning rühma ja kompanii lahingutegevuse planeerimist ja juhtimist. Õppus toimus ka arvuti poolt toetatud õppuse formaadis, kasutades simulatsioonisüsteemi JCATS (Joint Conflict and Tactical Simulation).
Õppuse üheks peamiseks õppivkoosseisuks oli Kaitseväe Akadeemia maaväe põhikursuse teise õppeaasta kadetid, kes said nädala jooksul harjutada kompaniiülemana lahinguvälja planeerimist ja kujundamist, koordineerimist ning ajakriitiliste otsuste tegemist. Õppuse jooksul läbi viidud soorituste põhjal antakse kadettidele ka tagasiside, mille põhjal on neil võimalus edaspidi oma sooritusi parandada.
Lisaks maaväe põhikursuse teise õppeaasta kadettidele võtsid õppusest osa esimese õppeaasta magistrandid ning staabiohvitseri kursuse ja vanemallohvitseri keskastmekursuse õppurid, kes kõik harjutasid pataljoni ja brigaadi lahingutegevuse juhtimise toiminguid staabiülema või sektsiooniülema ametikohal ning staabiohvitseri või -allohvitseri rollis. Samuti osalesid õppusel suurtükiväerügemendi ajateenijad tulejuhtide ja kaudtule mänguritena, akadeemia maaväe kolmanda õppeaasta kadetid ning neli Läti ja Leedu kaitsevägede akadeemiate kadetti kompanii tasemel.
EMKI26 II faasi korraldanud härra Jõemaa sõnul on teise õppeaasta magistrandid ja kõrgema vanemallohvitseride kursuse õppurid olnud väga tublid õppuse planeerimisel ja läbiviimisel ning näidanud üles initsiatiivi ja head koostöövalmidust. „Minu ootused kõigile olid väga kõrged ning soovin, et õppuse põhieesmärk, hinnata kompaniiülemate lahinguplaneerimist ja –juhtimist, saab hästi täidetud,” lisas Jõemaa.
EMKI26 II faasi raames mängiti peamisele treenitavale koosseisule ette ka erinevaid relvakonflikti- ning juhtimisalaseid harjutusi, mis võimaldasid rakendada relvakonfliktialase õiguse ning juhtimisalaste õppeainete teadmisi. Lõpptulemusena on õppivkoosseis harjutanud rühma ja kompanii tasemel taktikaliste maismaategevuste planeerimist ja juhtimist.
Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ning korraldab riigikaitsega seotud teadus- ja arendustegevust.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
