Kaitseminister Pevkur: järgmisel neljal aastal keskendume suuremas mahus relvastuse ja moona hankimisele
Avaldatud: 4 juuni, 2024
Kaitseministeeriumi valitsemisala uus arengukava 2025-2028 keskendub relvastuse ja laskemoona hankimisele. Arengukava kogumaht perioodil on 5,3 miljardit, millest laskemoona hankimiseks investeeritakse vähemalt 1,55 miljardi eurot, ehk võrreldes varasema kavaga on plaanis laskemoona hankida ligi poole miljardi võrra rohkem.
„Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas ja võime järjest taastoota näitab, et peame senisest veelgi enam keskenduma oma üksuste vastupidavusele ja täiendama nii oma relvastust kui laskemoonavarusid ja jätkama ka Ukraina toetamist. Laskemoona varusid tuleb järjepidevalt täiendada ja kuigi oleme suunanud moonahankesse ka sisemiste ümberkorralduste vahendeid peame jätkuvalt otsima võimalusi laskemoona lisahankimiseks,” ütles kaitseminister Hanno Pevkur, kelle sõnul on Eesti valmis pikaajaliseks Ukraina sõjaliseks toetamiseks ja selleks planeeritakse 0,25% SKP-st aastas.
Kaitseministeeriumi valitsemisala uue arengukava koostamisel vaadati üle riigikaitse kümneaastases arengukavas tehtud valikud ning otsustati lähiaastatel keskenduda eelkõige relvastusele ja laskemoonale ning selleks vajalikule taristule.
„Oleme sõjast Ukrainas teinud vajalikud järeldused ja näeme, et peame täiendama eelkõige tanki- ja õhutõrjerelvastuse laskemoonavarusid,” lisas Pevkur.
Arengukava jooksul suureneb kaudtulevõime, diviisi vahetusse alluvusse luuakse kolmas liikursuurtükiväepataljon. Parema mobiilsuse tagamiseks hakkavad need suurtükid paiknema ratasplatvormidel.
Samuti luuakse diviisi koosseisu ISTAR luurepataljon, mis koondab kogu Eesti territooriumil tegutsevad luurevahendid ühtseks süsteemiks, et tagada parem olukorrateadlikkus. See omakorda võimaldab rakendada manööver- ja toetusüksusi säästlikumalt ja tõhusamalt ning hoida sõjas initsiatiivi.
Jätkub eelmises arengukavas otsustatud suurte võimearenduste nagu mitmikraketiheitjate HIMARS, keskmaaõhutõrje, õhuründemoona ja manööverüksuste mehhaniseerimise elluviimine.
Alustatakse Balti kaitsevööndi rajamist, et kaitsta Eestit esimesest meetrist. Praeguses sõjas on kaitseliinid tõestanud ennast eriti efektiivsetena, et vajadusel seisata agressiooniüksuste pealetung.
2025. aastal korraldatakse liitlaste brigaadi õppus, eesmärgiga testida liitlaste võimet siia täiendavaid üksusi siirata ja Eesti võimet üksusi vastu võtta.
Diviisi staapi luuakse maaväe õhuvahenditega toetuse koordineerimiseks õhutoetuse operatsioonikeskus ja tingimused kaitseväe statsionaarsete juhtimispunktide ümberpaiknemise tagamiseks. Toetatakse sõidukite ja IT-varustuse ostu.
Kaitseliidu sihtotstarbeline toetus aastatel 2025-2028 kokku on 239 miljonit eurot, millele lisandub 109 miljoni euro eest hankeid maakaitse üksuste varustamiseks. Kaitseliidule hangitakse maakaitse väljaõppe toetuseks mehitamata õhusõidukid ning jätkub Kaitseliidu taristuobjektide ehitamine kahe miljoni euro ulatuses. Jätkuvad maakaitseüksuste mehitamine ja üksustesse formeerimine õppuste ajal ning laiapindse riigikaitse ettevalmistamine ja toetamine.
Samuti jätkatakse õppekogunemiste korraldamist, et hoida võimalikult suurel hulga reservväelaste väljaõpet kõrgel tasemel.
Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava kirjeldab sõjalise riigikaitse arengueesmärke ja nende saavutamiseks kuluvaid ressursse, mille määramisel lähtutakse riigikaitse arengukavast, kaitseväe juhataja sõjalisest nõuandest ning NATO väevõime-eesmärkidest.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
