Kaitseminister Jüri Luik intervjuus Lõunaeestlasele kaitsekulude kohta: 2,5 protsenti on Eesti jaoks talutav, toob lisaraha Lõuna-Eestisse
Avaldatud: 2 november, 2018
Kaitseminister Jüri Luik ütles Võrus Lõunaeestlasele antud intervjuus, et 2,5 protsenti majandusest on Eesti jaoks kaitsekulude tase, mille Eesti suudab üle elada. Lõuna-Eestisse toob see lisaraha.
„Eesti kaitsekulutused on protsentuaalselt NATO mõistes väga heal järjel,” ütles Luik. Eesti on üks 4-5 riigist, mis täidab kokku lepitud 2 protsendi taset. Praegu on Eesti kaitsekulutused 2,16 protsenti rahvuslikust koguproduktist ja Luik on teinud ettepaneku tõsta see 2,5 protsendini, mille Eesti kannataks veel välja.
Praegusest suuremad kaitsekulud on vajalikud, kuna võimaldavad lisada uusi võimekusi, näiteks keskmaa õhutõrje väljaehitamist. Praegu see puudub. Minimaalse õhutõrjesüsteemi väljaehitamine maksab 300 miljonit eurot.
Võrumaa puhul aitab kaitsekulude kasv näiteks parandada Kaitseliidu relvastust, sidet ja infrastruktuuri. Samuti on kaitseväe 2. jalaväebrigaadil vaja oma õhukaitsevõimet. „Kui investeeringud suurenevad, siis osa nendest mõjutavad positiivselt ka Võrumaad ja Kagu-Eestit laiemalt,” ütles Luik.
Mingit abiprogrammi Luige väitel samas Kagu-Eesti jaoks kaitsekulutustest teha ei saa. „Sellest hoolimata meil tuleb arvestada, et kui Võrumaal asuvad kaitseväeosad, siis omavad nad positiivset mõju majandusele, eriti teenindussektorile, kinnisvarale – ühesõnaga elavdavad igal mõeldaval viisil piirkonna elu.” Sama on näha Tapal, mis oli eriti mahajäänud piirkond, aga kus sõjaväeosade lähedus on andnud väga positiivse tõuke. Sõjaväeosade lähedust kasutatakse ära selleks, et osta kohalikke tooteid ja tarbida kohalikke teenuseid.
Liitlassõdurite kohta ütles Luik, et neid Võrru veel oodata pole, kuna siis peaks olema välja ehitatud vastavad võimalused. „Kui vaadata Taara kasarmuid, siis väljaõppe otstarbel on siin väga tihti liitlaste väeosad – ameeriklased on siin korduvalt olnud – ungarlased olid siin,” märkis Luik, „selles pole kahtlust, et siin hakkab käima liitlaste üksusi. Riigikaitse saab olla maakonna arengus toetav element ja seda me proovime ka olla.”
Luik ütles intervjuus, et Eesti kaitsevõime on hea. „Me peame vaatama seda küsimust kindlas kontekstis,” ütles Luik. „Kontekst on see, et kui keegi kavatseb Eestile kallale tulla, siis millist kahju suudame me oma vaenlasele tekitada niimoodi, et ta juba ette mõtlema hakkaks ja leiaks, et Eestile kallale tungimine on erakordselt halb idee. Selleks on meil olemas iseseisev kaitsevõime, mis on meie enda ehitatud ja kujundatud. Ja teiseks koostöö liitlastega. Liitlased on meil praegu lausa kohal – Suurbritannia ja Taani pataljon.”
Luik lisas, et „meie” element Eesti kaitsevõime puhul on reservvägi, mille puhul pole kõige olulisem mass, vaid kvaliteet. „Kui meil on üks reservüksus, siis me peame ta kiiresti kokku saama vajaduse korral, me peame ta relvastama, ta peab olema välja õppinud – et neist üksustest oleks reaalselt kasu, et nad ei oleks lihtsalt paberil, nagu nad minevikus pikka aega olid.”
„Sellepärast me tegelemegi sellesama Nursipalu harjutusväljaga,” jätkas Luik, „sest kõigist neist relvadest pole absoluutselt mingit kasu, kui ei ole inimesi, kes oskaksid neid relvi kasutada. Sellepärast me tegeleme kõigega, mis puudutab Kuperjanovi pataljoni. Et ajateenijad, keda me võtame, saaksid seal hea väljaõppe ja pärast reservväelastena oleksid kasutatavad riigikaitseks kõige efektiivsemal moel.”
Luik ütles, et uus ja oluline element, mida tehakse viimased paar aastat, on lisaõppekogunemised. Tegemist on välkõppusega, kus antakse massiteabe kaudu teada: „Tulge kohe”, käivitub kutsumismehhanism, eesti poisid suunduvad vastavasse kogunemispunkti ning pannakse kokku üksus. Praegu on käimas sarnane õppus Ämaris, kus pannakse kokku logistikapataljon toetusväejuhatuses ehk tagalas.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
