Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: rms Maria Tammeaid

Kaitseminister Hanno Pevkur allkirjastas kaitseväeteenistuse seaduse muutmise eelnõu, mis riigikaitses osalemise avardamiseks loob ühe meetmena vabatahtliku teenistuse, et reservis olevad isikud saaksid näiteks õpetada ajateenijaid või käia välismissioonidel.

„Vabatahtliku teenistuse loomisega soovime anda võimaluse reservis olevatele inimestele veelgi enam panustada riigikaitsesse. Selline teenistus pakuks rohkem võimalusi paindlikult kaitseväe ülesannetesse panustamiseks, sest oma panuse saab anda nii instruktorina ajateenijate või reservväelaste väljaõppe korraldamises kui näiteks rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaledes,”  ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Eelnõu teeb ka ettepaneku kaotada piirang tegevteenistuses olles tegevteenistuspensioni maksmiseks. Kaitseressursside ameti peadirektori Anu Rannaveski sõnul on riigikaitse kõige suurem väärtus inimesed. „Peame hoidma inimesi, kes ise on teeninud riiki pikalt, ent kellesse ka riik on panustanud pikalt. Seetõttu oleme pikalt analüüsinud võimalusi, kuidas kaitseväelasi ka pärast pensioniõigusliku staaži täitumist riigikaitses edasi hoida ja parima võimalusena näeme selleks piirangu kaotamist, mis ei luba tegevteenistuspensionit saaval isikul olla samal ajal tegevteenistuses,” sõnas Rannaveski.

„Näeme, et  viimastel aastatel on suurenenud tegevteenistuspensionile siirdumine, sest 1990ndatel teenistusse asunud jõuavad tegevteenistuspensioniikka ning otsustavad lahkuda teenistusest enne piirvanuse – olenevalt auastmest 55-65 eluaasta vahel – täitumist. Muudatusega saaksime kaitseväes teenistust jätkavatele rohkem kui 50-aastastele tegevväelastele maksta ka tegevteenistuspensioni, mis on oluline tagamaks piisaval hulgal ning vajaliku sõjaväelise väljaõppe ja teenistuskogemusega tegevväelaste olemasolu,” selgitas Rannaveski.

Eelnõu loob samuti võimaluse suunata kaitseväes avalikus teenistuses olevaid või töölepingu alusel töötavaid isikuid sõjaväelisele väljaõppele. See samm aitab vähendada tegevväelaste vajadust rahuaja ametikohtadel ning hoida kokku ressursse, mis muidu läheks tegevväelaste väljaõppeks.

Eeskätt mereväes ajateenistust läbivate noorte väljaõppe parandamiseks tekib ajateenijatel võimalus osaleda kaitseväe ülesannete täitmises ning võtta erialase väljaõppe omandanud ajateenija tegevteenistusse enne ajateenistustähtaja lõppu, et tagada kaitseväe ülesannete järjepidev täitmine vajalikus mahus isikkoosseisuga. Nii avaneks mereväe ajateenijatel edaspidi võimalus osaleda NATO alalise miinitõrje grupi liikmena NATO kiirreageerimisüksuse koosseisus rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel ning sooritada seeläbi põhjalikumat mere- ja laevapraktikat.

„Siinkohal on oluline silmas pidada, et näiteks mereväe ajateenijad peavad siiski NATO miinitõrje missioonidel osalemiseks andma nõusoleku,” ütles Anu Rannaveski.

Viimased uudised