Kaitseministeerium soovib kaitsetööstuse arendamiseks vähendada bürokraatiat ja tarbetuid piiranguid
Avaldatud: 7 aprill, 2024
Pilt: Jan-Daniel Peterson Kaitseminister Hanno Pevkur saatis kooskõlastusringile relvaseaduse ja veel kolme seaduse muutmise eelnõu, et tugevdada kodumaist kaitsetööstust ning pakkuda Eestis konkurentsivõimelist ja arenevat kaitsetööstuskeskkonda.
„Kaitsetööstus on oluline osa riigi kaitsevõimest nii rahu-, kriisi- kui sõjaajal. Oleme koos sektoriga läbi vaadanud võimalikud kitsaskohad kehtivas õiguses ja pannud kokku vajalikud muudatused, et Eestis oleks võimalik kiiremini ning väiksema bürokraatiaga laskemoona toota,” sõnas kaitseminister Hanno Pevkur.
Relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga muudetakse nelja seadust – relvaseadust, karistusseadustikku, kriminaalmenetluse seadustikku ja lõhkematerjaliseadust.
„Eelnõu eesmärk on tugevdada Eesti kaitsetööstust ning tagada Eestis konkurentsivõimeline keskkond kaitsetööstusele, lähtudes sealjuures Eesti ettevõtjate vajadusest. Näiteks soovime vähendada ettevõtjate koormust lubade taotlemisel ning kaasata Eesti kaitsetööstusse suuremal määral välisinvestoreid,” sõnas Pevkur.
Relvaseaduse muutmisega tekib õiguslik alus kaasata Eesti ja Euroopa Liiduga sõbralikes suhetes olevate kolmandate riikide ettevõtjaid, nagu näiteks Šveits, Singapur või Lõuna-Korea. Julgeolekuohtude ennetamiseks lähtutakse sellest, et Eestis saaksid tegutseda ainult nende välisriikide ettevõtjad, mille suhtes ei ole ÜRO Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu Nõukogu kehtestanud relvadega seotud sanktsioone või muid piiranguid. Sama tingimus kehtib ka ettevõtte juhtidele. Seega on välistatud näiteks Venemaa või Valgevene ettevõtted.
Lisaks lihtsustatakse sõjarelvade ja laskemoona vedamist ettevõtjatele, kes ei ole Eestisse registreeritud ja pakuvad seda teenust ühekordselt.
Samuti võimaldatakse ilma relvaseaduse alusel antava tegevusloata toota sõidukeid, veesõidukeid, õhusõidukeid ja muid tooted, kui neile tootmise käigus ei paigaldata sõjarelva.
Neljanda relvaseaduse muudatusena ei pea enam tegema taustakontrolli neile ettevõtete töötajatele, alltöövõtjatele ja teenuse osutajatele, kes ei puutu kokku sõjarelvade, laskemoona või lahingumoona käitlemise või sellega seonduva teabega. Halduskoormust vähendatakse ka sedaviisi, et täiendavat tervisekontrolli ei nõuta ettevõtja töötajalt, kellel on kehtiv relvaluba, mille eelduseks on kehtiv tervisetõend.
Kriminaalmenetluse seadustikku täiendatakse selliselt, et ebaseadusliku sõjarelva, selle olulise osa või sõjalise otstarbega laskemoona vabatahtlikult loovutamine politsei- ja piirivalveametile ei too endaga kaasa kriminaalmenetluse alustamist. Sarnane regulatsioon on täna kehtestatud tsiviilrelvade vabatahtlikul loovutamisel. Muudatuse eesmärk on täita õiguslünk ning vähendada käibes ja ebaseaduslikus valduses olevate sõjarelvade hulka.
Samuti muudetakse lõhkematerjaliseadust, et vähendada ettevõtjate koormust lubade taotlemisel. Nimelt peab täna taotlema tegevusluba ja käitlemisluba eraldi nii relvaseaduse kui ka lõhkematerjaliseaduse alusel. Edaspidi piisab vaid ühest tegevusloast ja ühest käitlemisloast.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
