Sporditarbed, spordivarustus e-spordipood:sportlik.ee

 

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kaitseväe pilt

Täna hommikul varavalges asetasid Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili ja kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sirel Maarjamäel kommunismiohvrite mälestusmemoriaalile Vabadussõjas langenud kaadriohvitseride auks mälestuspärja. Lisaks asetasid kindralid küünlad memoriaalile oma lähedaste auks, kes surid vangistuses või asumisel.

Kaitseliidu ülem tõdes, et sada aastat tagasi alanud Vabadussõda oli noore Eesti suur proovikivi. „Täna oleme taas valmis kaitsma oma inimesi ja oma riiki ükskõik mil viisil ning kõikide vahenditega kui selleks peaks vajadus olema,” kinnitas kindralmajor Meelis Kiili.

Kaitseliitlased asetavad täna üle Eesti mälestusküünlad Vabadussõja mälestusmärkidele.

Eestis algas Vabadussõda 28. novembril 1918. aastal, kui Nõukogude Venemaa väed tungisid kahe diviisiga üle Eesti piiri Narva. Vabadussõja alguses võitlesid Eesti eest Tallinnast kohale viidud gümnasistid ja Narva koolipoisid. Eesti rahvaväe organiseerimine oli alles alanud ja rindele suudeti saata umbes 2200 meest, lisaks 14 000 kaitseliitlast, kellest vähemusel olid relvad ja varustus.

Vabadussõda lõppes 2. veebruaril 1920. aastal kui Eesti ja Nõukogude Venemaa sõlmisid Tartu rahulepingu. Vabadussõjas langes üle 3000 eestlase ja 14 000 sai haavata. Kokku on Eesti kaadriohvitseride mälestusmärgil 801 ohvitseri ja sõjaväeametniku nime. Ligi kaks kolmandikku neist oli osa võtnud Vabadussõjast. Nende hulgas oli 198 Vabadusristi kavaleri.

Fotod Vabadussõja mälestuspäevast https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59116

Viimased uudised