Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

kaido kõiv

Põlvamaa omavalitsuste liidu esimees Kaido Kõiv kirjutab alanud 2017. aastast, millest saab haldusreformi lõpetamise ja riigireformi jätkumise aasta.

2017. aasta algus tõi puhta ja valge lumevaiba. Ka meie tegemistes algab 2017. aasta puhtalt lehelt – harjumuspärane elukorraldus tuleb jätta selja taha ning teha restart ja anda uus hingamine Eestimaa kohalikele omavalitsustele.

Eelmise aasta teod ja märksõnadeks olid mitmel rindel peetavad läbirääkimised seoses haldusreformiga, piirkonna konkurentsivõime tugevdamise Põlvamaa tegevuskava projektide koostamine, haridus- ja teadusministeeriumi maakondlike haridusrahade koordineerimise ülevõtmine Põlvamaa omavalitsuste liitu.

Samuti sai eelmisel aastal hakatud maakonnas ühiselt turundama maakonna tähtsündmusi, välja anti Põlvamaa tunnuslause ja -logo kasutamise hea tava ja uuendati stiiliraamatut. Koostöös Põlva maavalitsusega leidis positiivse lahenduse maanteeameti Põlva büroo „saaga”.

Põlvamaale neli uut omavalitsust

Tulenevalt ajaloost on loogiline ja tõenäoline, et Põlvamaale tekib neli uut kohalikku omavalitsust. See on valdade endi tahe ja läbirääkimiste tulemusel tekkinud kokkulepe. Nüüd jääb oodata vabariigi valitsuse kinnitust kohapealsetele valikutele.

Leian, et sundliitmised meie maakonnas pole vajalikud, kuna on kujunemas neli kompaktset ja piisavalt hästi kokkusobivat piirkonda – Kanepi vald, Põlva vald, Räpina vald ja Setomaa. Neid piirkondi aitavad hästi toimivateks tervikuteks siduda nii ajalooline taust kui kultuurilised sarnasused.

Usun meie praegustesse omavalitsusjuhtidesse ja volikogudesse ning usun, et nad valmistavad ette kõik vajaliku, et tulevastel volikogudel ja vallavalitsustel oleks võimalikult kerge asjad üle võtta ja ühtsena edasi minna.

Maakonnakeskuse Põlva jäämine keskuseks on samuti väga oluline. Siin on riigigümnaasium, haigla ja kõik muud teenused, mis meie piirkonna nelja omavalitsuse elanikele väga olulised on.

Üldiselt võib öelda, et tuleb väga töine aasta. Ootab ees haldusreformi viimane järk – uute kohalike omavalitsustes töö käima lükkamine, mis muu hulgas hõlmab ühise identiteedi leidmist ja kujundamist.

Lisaks ootavad olulised muudatused ees sellel ja järgmisel aastal seoses riigireformiga, mille käigus muutuvad maakondlikud struktuurid – väga tõenäoline on maavalitsuste sulgemine ning selle seniste ülesannete ümberjagamine ministeeriumite ja kohalike omavalitsuste vahel.

Esmased arutelud on toimunud ka Põlvamaa omavalitsuste liidu ja Põlvamaa arenduskeskuse ühtse juhtimise alla viimisest nii nagu see juba mõnda aega näiteks Valgamaal on tehtud.

Meil tekib võimalus maakondlike arendusorganisatsioonide olemuse muutmiseks ning seda tuleb teha targalt – uued struktuurid peavad kõrvaldama vanade vead, olema paindlikumad ning uutele ideedele ja lähenemistele rohkem avatud.

Need peavad suutma luua kontakti Põlvamaa elanikega, et maakonna piiride muutumise valguses jääks püsima meie identiteet ning suudaksime ka pidevas muutuste keerises hoida maakonda kui tervikut.

Omavalitsuste liidu tegevus muutub

Põlvamaa omavalitsuste liit on maakondlik arendusorganisatsioon, mis hõlmab kõiki maakonna praeguseid ja ka tulevasi omavalitsusi. Tänu riigireformile, millega kaasneb kohalike omavalitsuste rolli suurenemine ja nende tugevdamine, muutub ka Põlvamaa omavalitsuste liidu positsioon maakonnas.

Muutub liidu olemus ja töökorraldus. Seda eesmärgiga olla kohalikele omavalitsustele ja vabariigi valitsusele senisest võimekam partner ning koostöös teiste arendusorganisatsioonidega edukalt suunata Põlvamaa arengut.

Soovin Põlvamaa elanikele tegusat alanud aastat ning head koostööd uuenevate kohalike omavalitsustega!

Viimased uudised