Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: erakogu

Võrumaalt saabus teade, et ilves on Haanja looduspargis tõenäoliselt murdnud aasta looma saarma, edastab Eesti Jahimeeste Selts.

Ilves jäi Haanja looduspargis Henn-Hillar Kalkuni rajakaamerasse, mida ta kasutab kopra tegevuse jälgimiseks. „Tunni pärast oli ta (ilves – toim) minu maja lähedal. Seda kinnitavad hommikused jäljed lumel. Edasi kõndis ta põlluäärt pidi avalikult kasutatavale teele ja peatus oja kaldal, kus on näha ka vere jälgi,” selgitas ta.

Samas kohas nägi ta päev varem aasta looma, saarmast kaldast üles ronimas. „Alguses arvasin, et mu oma taksikoer on ulakaks läinud ja nüüd üritab läbi vee teisele oja kaldale ronida. Kui saarmas aga mind märkas ja oma vuntsidega lapsenäoga mulle otsa vaatas, tundsin ta ära,” tõdes jahimees.

„Kiirelt keeras ta (saarmas – toim) kaldast alla ja ainult piitsa sarnane jäme saba jäi mulle ojavoolus lehvitama. Arvatavasti ristusid ilvese ja saarma teed samas kohas. Seda kinnitab ilvese hüppejälg lumel ja verepiiskade jälg, mis läbi kraavi niidu peale viis,” ütles Henn-Hillar.

Sedapuhku võis vaadelda looduse keerdkäiku, kus kaks kiskjat kohtusid omavahel ja suurem jäi võitjaks.

Ilvese arvukus on ligi 80 aastaga suurenenud Eestis 40 korda – 15 isendilt 600 isendini. Üheks põhjuseks võib-olla Eesti metsade pindala suurenemine. Kui 1939. aastal oli Eesti metsade pindala koos Petserimaaga 872 000 ha, siis 2020. aastaks oli Eesti metsade pindala 2 324 000 ha.

Järjest rohkem on uudiseid, kus ilvest on märgatud linnades. Võru linnas nähti ilvest eelmise, 2023. aasta suvel.

„Ka mina olen näinud ilvest korduvat – enamasti varahommikul autoga sõites. Tavaliselt näen ilvest mõne loomakasvatusettevõtte läheduses varahommikul. Ainult korra olen näinud ilvest keset päeva – istus raielangil teest 100 meetri kaugusel ja lasi ennast pildistada. Minuga oli kaasas ka 7-aastane õepoeg, tundsin isegi kadedust veidike, et ta nii noorena nägi looduses ilvest. Mina maalapsena pidin elama 23-aastaseks kuni esmakordselt teda nägin,” selgitas Henn-Hillar.

Ilveste suurenenud arvukus on hakanud mõjutama ka teiste loomade käekäiku. „Julgen väita, et metskitsede ja jäneste arvukus on vähenenud,” teab jahimees öelda lisades: „Mul oli plaan küttida veel vanal aastal metskitse, küsisin jahiloa ja hakkasin plaani pidama. Loobusin aga peagi sellest plaanist, kui luurele minnes leidis taksikoer lume alla peidetud kitsekorjuse”.

Veel mõjutab ilveste arvukus loomapidajate elu. „Meil pidi kohalik lambakasvataja andma aru ametnikele, miks tema karjas ühtegi lambatalle pole sündinud. Lambakasvataja püüdis selgitada ametnikele, et arvatavasti tegi ilves oma töö, sest sündinud tallesid ta ei saanud märgistada – need kadusid järgmisel ööl karjamaalt,” teadis mees öelda.

Viimased uudised