Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Isamaa pilt.

Europarlamendi saadik Jüri Ratas kirjutab arvamusloos, kuidas Euroopa majandusele prognoositakse kasvu, aga Eestil läheb kehvemini.

Euroopa Komisjoni värske majandusprognoos räägib meile loo sellest, kuidas toimub ebasoodsas keskkonnas EL-i majanduse järkjärguline taastumine.

Positiivne on siinjuures see, et EL-i tasemel suudeti vältida langust ja tagada majanduspoliitiliselt lubatud pehme maandumine. Pärast suhteliselt pikka stagnatsiooniperioodi on EL-i majandus aeglaselt naasmas tagasihoidlikule kasvurajale, samal ajal kui inflatsioon jätkab aeglustumist. Euroopa Komisjoni sügisprognoos prognoosib SKP kasvuks 2024. aastal EL-is 0,9%, mis kiireneb 2025. aastal 1,5%ni ja 2026. aastal 1,8%ni.

Eesti majandusel läks kahjuks keskmisest kehvemini. Kui EL-i tasemel räägitakse stagnatsioonist, mõeldakse selle all aeglast kasvu 2023. ja 2024. aastatel, mil majandus kasvas vaid 0,4 ja 0,9%. See on oluliselt vähem kui EL-i majandusele tavapärastes tingimustes jõukohane.

Eesti koges nendel aastatel aga sügavat majanduslangust – 3% 2023. aastal ja lisaks veel 1% 2024. aastal.

Analüütikute kommentaarides kõlasid hinnangud, et ajalooliselt kasvurajalt eemaldusime negatiivselt juba enam kui 10%-ga! Kui veel kevadel prognoosis Euroopa Komisjon Eestile järgmisel aastal 3,1%-list kasvu, siis sügisprognoosis on see kärbitud 1,1%-le. Lihtne arvutus näitab, et isegi 2026. aastal ei suuda Eesti majandus veel saavutada 2021. aasta taset. Viis aastat paigal tammumist!

Nüüd oleks valitsusel küll aeg käised üles käärida ja vahepeal tagurpidise käigu teinud majandus taas õigesse rööpasse aidata. Struktuursed väljakutsed ja geopoliitiline ebakindlus mõjutavad meie tulevikuväljavaateid tugevalt ka edaspidi. See muudab aga veelgi kiireloomulisemaks ambitsioonika investeeringute ja reformide kava koostamise, konkurentsivõime ja julgeoleku tugevdamise, mida peame suutma teha meie uute eelarvereeglite raames.

Mario Draghi raportist inspireerituna on nii Eestil kui ka Euroopal tervikuna mitmed suured väljakutsed – rohkem tootlikke investeeringuid ja innovatsiooni, madalamad energiahinnad, vajalike ressursside tagamine, konkurentsivõimelised ettevõtted, kiirem ja kaasavam majanduskasv, tugev riigikaitse ja mõistlik riigivalitsemine.

Viimased uudised