Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kujutis: Facebook

Filmimees Ilmar Raag nägi laupäeva õhtul tee ääres öökulli, kes oli uimane ja ilmselt vastu autot lennanud. Koos teise abilisega aitas Raag vigastatud linnu Põlvasse toimetada.

See on juba teine öökulli imeline pääsemine. Üleeile päästsid öökulli vareste rünnaku käest kohalikud politseinikud.

„Sõitsin temast mööda ja alles siis ütlesin, et see ei ole võimalik,” kirjutab Raag sotsiaalmeedias. „Tee ääres kükitas kakk nimega Kalmer. Paarsada meetrit hiljem pöörasin auto ringi. Mul oli õigus. Kalmer istus õnnetu sulehunnikuna tee ääres, samal ajal kui napi pooleteise meetri kauguselt autod mööda kihutasid. Ta ei liigutanud, kui ma ta ees peatusin autoga. Mõne hetke jooksul arvasin, et see karvapall on juba surnud, aga siis liigutas ta veidi pead. Minu auto tuled pimestasid teda. „Mis Sinuga siis juhtus?” küsisin tema poole jalutades. Esialgu ei vastanud ta midagi. Järsku aga keeras ta oma pead minu poole ja avas silmad. Pea käändus tahapoole täpselt nagu filmides näidatud. Umbes 180 kraadi. Ja silmades oli hirm. „Kuule, mine nüüd metsa ära,” ütlesin talle, kummardudes ettevaatlikult allapoole. Vastuseks ajas ta ennast turri ja justkui üritas lendu tõusta. Paraku lohises üks tiib mööda maad. Ilmselt oli ta mõnele autole otsa lennanud.

Mida ma pidin tegema? Kas keegi tahab Kalmeri tiiba hakata parandama? Võib-olla ütleks Aleksei Turovski, et loodus ongi julm. Kui teda metsa poole lükata, siis sööb varsti keegi rebane ta ära. Ja rebastest peab ka hoolima. Prooviks helistada mõnele tuttavale, kes ütleks, kuidas selles olukorras käituda? Kes mu tuttavatest teavad lindude seadusi. Täpselt sel hetkel peatus tee ääres veel teinegi auto, kus tuli välja noor naine: „Ma nägin, et te peatusite ja tulin vaatama, mis on juhtunud?” – „Näete kakul on tiib katki ja ta ei sa enam lennata.” Noore naise oli aga saatnud metsahaldjas, sest ta teadis kohe metsloomade abi numbrit, kus öeldi, et lind tuleks mingi riide sees toimetada Põlvasse (50 km eemal) Samal ajal kui me rääkisime, kuulas Kalmer meid resigneerunud ilmel. Minu pakutud metsajope kohta ei osanud ta esimese hooge midagi arvata. Vaid kui olin selle talle üle pea visanud, üritas ta veel oma haige tiivaga eemale jalutada, aga nüüd surusin ta vastu maad ja voltisin tiiva nii õrnalt kui oskasin ta külge tagasi. Kalmer ei teinud ühtegi häält.
Metsahaldja poolt saadetud naine arvas, et ta sõidab oma valge Fiatiga Põlvasse. Mina arvasin, et minu jope võib praegu Kalmeriga kaasa sõita küll. Soojas autos, jope sees oli igal juhul mõnusam, kui tee ääres.

Kui ma juba liikuma hakkasin, mõtlesin veel, et tegelikult ei oskaks ma kakul ja öökullil vahet teha, rääkimata sellest, et võiksin olla kindel, kas mu vigastatud sõbra nimi oli Kalmer või hoopis Kertu. Aga palju rohkemat ei oleks osanud ikkagi teha. Võib-olla oli see kõik vaid lasteraamatuid lugenud mehe asjatu püüdlus… Ma ju ei tea, mis kahjustused tal veel võisid olla.

P.S. Tund aega hiljem sain sõnumi, et lind jõudis õnnelikult Põlvasse. Ja et kakk ja öökull on sama lind. Mis muud kui head paranemist. Teinekord metsas näeme. Ma loodan.”

Viimased uudised