Sotsiaalmeedias jagatakse infot, kuidas elab riigi kulul toimetav heategevuslik mittetulundusühing.
Kirjeldus on järgmine:
Täna hommikul Terevisioonis külaliseks MTÜ Eesti Pagulasabi juhataja Eero Janson. Mees räägib pisarsilmi, kui hull on olukord Gazas. Ma ei lase ennast lollitada ja avan teatmik.ee Ja mida ma näen. MTÜ-s, mille tegelik kasusaaja on sama mees, töötab 35 inimest keskmise kuupalgaga 2500 eurot. MTÜ eelmise aasta puhaskasum oli 500 000 eurot ja 2023 aastal 3 900 0000.
Avalik info ja uurin, et kust tuleb raha. Riik annab.
Ja see MTÜ on üks sadadest riigi raha laiaks löövates MTÜ-de rägastikust.
Õpetajatele mikro palgatõusuks seitset miljonit ei leitud, aga ainuüksi MTÜ Eesti Pagulasabi saab riigilt 20 miljonit aastas.
Eesti maksumaksja saaks suurepäraselt enda riigi ülalpidamisega hakkama, aga meie raha loobitakse laiali üle terve maakera.
Võta aega ja süvene:
https://www.teatmik.ee/…/80137003-MT%C3%9C-Eesti…
Pärast artikli avaldamist soovis MTÜ Eesti Pagulasabi artiklis ilmunud valeväiteid omalt poolt kommenteerida ning palus vastulause võimalusel avaldada.
Väide: „MTÜ eelmise aasta puhaskasum oli 500 000 eurot ja 2023 aastal 3 900 0000.”
MTÜde puhul ei kasutata kasumi mõistet samas tähenduses nagu seda tehakse ärivaldkonnas. Raamatupidamiskeeles, mida kasutatakse kõigi juriidiliste isikute puhul, tähistab see sõna rahavoogude tasakaalu. Tegemist on sissetuleva raha – projektirahastus, annetused jms – ja kulutatud raha vahega ehk ülejäägiga, mis liigub edasi järgmisesse aastasse. Termin kasumvõib jätta mulje, et tegu on rahaga, mida oleks võimalik MTÜ-l välja võtta, kuid tegelikkuses ei ole see MTÜ puhul võimalik. Äriregistris ja majandusaastaaruandes kasutatakse terminittulem.
Väide: „MTÜ-s, mille tegelik kasusaaja on sama mees..”
Samamoodi on eksitav MTÜde puhul ka väljend
tegelik kasusaaja.
Rahandusministeeriumi juhiste kohaselt tuleb tegelik kasusaaja märkida ka mittetulundusühingute puhul, kuigi neist ühegi eesmärgiks pole kasumi teenimine. Vastavalt tegeliku kasusaaja definitsioonile näidatakse sellisel juhul ära isik(ud), kelle kontrolli all ühing tegutseb. Tavapäraselt on need juhatuse liikmed, erandid on võimalikud näiteks juhul, kui mittetulundusühingu asutajateks või liikmeteks on juriidilised isikud (sel juhul määratakse tegelik kasusaaja samamoodi nagu äriühingute puhul). Siin kehtib põhimõte, et enam kui neljaliikmelise juhatuse puhul piisab juhatuse esimehe ära märkimisest. Ehk siis: kui isik märgitakse tegelikuks kasusaajaks oma positsiooni tõttu juhtorgani liikmena, ei tähenda see, et ta saab ühingust rahalist tulu, samuti ei tegutse ühing tema isiklikes huvides.
Väide: „Õpetajatele mikro palgatõusuks seitset miljonit ei leitud, aga ainuüksi MTÜ Eesti Pagulasabi saab riigilt 20 miljonit aastas.”
Valdava osa Eesti Pagulasabi eelarvest moodustavad institutsionaalsed rahastajad, kelle pikaajaline toetus võimaldab meil kriisidele kiiresti ja tõhusalt reageerida. 2024. aastal moodustas rahastusest 44% Euroopa Liit, 34% USA (USAID), 13% ÜRO (Ukraina Humanitaarfond), 3% muu ja 4% Eesti riik. Annetused moodustasid 2024. aastal 1% Eesti Pagulasabi tulust, ülejäänud 1% pärines avalikest hangetest ja Eestis pagulasi toetavatest teenustest. Eesti Pagulasabi majandusaasta aruanded on kõik kättesaadavad Pagulasabi
kodulehel. Seega on väide, et organisatsioon saab 20 miljonit eurot Eesti riigilt eksitav. Küll aga oleme Eesti välisministeeriumi strateegiline partner humanitaarabi andmisel ja
sertifitseeritud humanitaarabipartner Euroopa Liidule.
Väide: „MTÜ-s, mille tegelik kasusaaja on sama mees, töötab 35 inimest keskmise kuupalgaga 2500 eurot.”
Eesti Pagulasabis töötas 2024. aastal
ca 120 inimest. Eesti majandusaasta aruandes on töötajate arvuna kirjas Eestis töölepinguga töötavate inimeste arv, kuid organisatsiooni töötajaid on muuhulgas ka Ukrainas, Armeenias, Gruusias ja Jordaanias. Kõik vajalik info on kättesaadav Pagulasabi
majanduaastaaruandes.
Samal teemal