Jaan Pillesaar: EKRE majandusprogramm on aus ja kogu ühiskonna jõukust parandav
Avaldatud: 22 oktoober, 2018
Kujutis: Twitter Eesti suurimaid tarkvaraettevõtjaid Jaan Pillesaar leiab, et EKRE majandusprogramm on aus ja kogu ühiskonna jõukust parandav.
„Sealt ei leia populismi ja dogmaatilisi väiteid. Kõik ettepanekud kasvatavad kodanike jõukust ja elavdavad majandust,” kommenteeris Helmes ASi juht Jaan Pillesaar EKRE värsket majandusprogrammi.
Olemata enda sõnul EKRE „ülirahvusliku dogmaatika” pooldaja, hindas Eesti ühe suurima tarkvarafirma juht Jaan Pillesaar programmi meeldivalt otsekoheseks. Programmi koostajad saavad süsteemselt aru valijate ootustest ja makromajanduse toimimisest. Ning kõik ettepanekud tõepoolest kasvatavad kodanike jõukust ja elavdavad majandust tuntavalt.
Positiivse tervikpildi kõrval leidis Pillesaar siiski ka turvistamata piirkondi kriitikatorgeteks, mille pareerimiseks palus Objektiiv vastukommentaare andma EKRE fraktsiooni liikme Jaak Madisoni.
EKRE majandusprogrammiga „Jõuka Eesti eest” saab tutvuda SIIN.
Maksupoliitkast võidavad nii tarbija kui ettevõtja
Ettevõtjana tervitas Pillesaar maksude langetamist ja liberaalsust majandusküsimustes, peenhäälestusele vastandumist ja julgemate reformide pakkumist. Käibemaksu langetamine kahtlemata soodustab tarbimist, vähendab inflatsiooni ja aitab kaubandust – võidavad nii tarbija kui ettevõtja.
„Me teame näiteks, et maailma kõrgeimate tarbimisnäitajatega ja SKT-d elaniku kohta tootev USA ei rakenda üldse käibemaksustamist,” märkis Pillesaar.
Samas tehnoloogiaettevõtjana ei poolda Pillesaar maksurahu. Viimast on vaja aeglaselt muutuvates traditsioonilistes tööstusharudes toimivatel ettevõtjatel. Seevastu kaasaegses majanduses ja tehnoloogiavaldkonnas ollakse harjunud, et turg muutub päevade ja kuudega, mitte aastatega.
„Maksurahu tähendab teiste sõnadega fiskaalpoliitika kivistamist ja riigi paindumatut juhtimist,” leidis ta.
Peamiseks tehnoloogiafirmade arengupiduriks nimetas Pillesaar liiga kõrgeid tööjõumakse. Paraku selles osas EKRE muid ettepanekuid peale kõrgepalgaliste töötajate kvoodi mahavõtmise ei tee.
„Vähemalt kolmekordse keskmise palga saajad tuleb kvoodi alt kindlasti vabastada. Kõige suurem puudus on Eestis just kõrgepalgalistest tippspetsialistidest,” nõustus Pillesaar.
Samas ei olnud Helmes ASi juht päri odavama tööjõu sisseveo range piiranguga. Ühest küljest see küll tõstab kohalike palgasaajate palgataset, kuid selline kunstlik palgataseme tõstmine tuleb uute töökohtade loomise arvelt. Ajal, mil turul on karjuv puudus mistahes töötajatest.
Riigikogulane Jaak Madison Pillesaare kriitikaga ei nõustunud. Tema sõnul peaks väide palkade kunstlikust tõusust uute töökohtade arvelt paika juhul, kui meil oleks suur tööpuudus. Ja riigil on vaja lahendada sellega seonduvaid probleeme.
„Tegelikult on tööpuuduse määr Eestis üks Euroopa madalamaid – käesoleva aasta II kvartalis 5,1 protsenti. See on praktiliselt maksimaalne miinimum,” sõnas Madison.
Põhiline probleem on ekrelase sõnul palgavaesus, mida süvendab odava tööjõu kasutamine. Lahenduseks on vaja keskkonda, kus luuakse kõrgepalgalisi töökohti, mitte töökohti odavtööjõule.
Väikeettevõtjate kuldne põli
Pillesaare hinnangul on suur osa punkte programmi kirjutatud väikeettevõtluse huvisid silmas pidades. Poliittehnoloogiliselt on see ka õige samm, kuna väikeettevõtteid on Eestis ligi 70 000. Tegu on väga arvuka valijaskonna platvormiga, kes ei ole eriti organiseerunud ja kelleni traditsiooniliselt suurettevõtjatega suhtlevad nn vanad erakonnad ei ulatu.
„Väikeettevõtluse eelistatud toetamist ei saa valeks pidada ka tervikmajanduse seisukohast. Laiapõhjaline väikeettevõtlus on iga kaasaegse majanduse alus. Erinevalt riigimonopolide laiutamisest konkurentsitihe ja sellisena väga efektiivne majandussektor,” sõnas Pillesaar.
Keskmise perekonna 840 euro suurune võit tundus Pillesaarele üsna tõepärane. Kõikide punktide ellu viimise tulemusel võidaksidki protsentuaalselt kõige enam vaesemad inimesed ja pensionärid, kes suurema osa oma rahast kulutavad toimetulemisele.
„Minu kui ettevõtja vaatepunktist on see täiesti OK, sest jõukad ettevõtted saavad kasvada vaid jõukas ühiskonnas,” leidis Pillesaar.
Riik investeerimispankuriks ei sobi
Kredexi ja EASi kokkupanemise ja reformi asemel võiks Pillesaare soovitusel mõelda suisa mõlema institutsiooni kaotamisele või erastamisele. Riik kindlasti ei peaks tegelema investeerimispangandusega, mis on väga kõrgete riskidega ja väga kõrgete sissetulekutega ärivaldkond.
„Tõenäoline lõpptulemus oleks poliitikute sõpradele majanduslike eritingimuste loomise asutus. Olen jätkuvalt seda meelt, et igasugune riigipoolne ettevõtluse toetamine on turgu rikkuv lollus, mis segab toetusi mitte küsivate ettevõtete kasvuvõimalusi. Riik peab toetama vaid neid inimesi, kes ise hakkama ei saa. Ettevõtjate toetamise ainus mõistlik vorm on madalamad maksud ja vähem piiranguid,” sõnas Pillesaar.
Ideoloogiliselt oli Madison Pillesaarega nõus, et riik peab ettevõtlusest võimalikult palju eemale hoidma, et mitte rikkuda konkurentsi. Kuid tõi esile erandid, mis on tingitud Eesti väiksusest ega luba meid võrrelda Ameerika Ühendriikide või Saksamaaga.
„Riigile strateegiliselt olulistes valdkondades tuleb paratamatult toetada ettevõtlust. Meie ääremaastumise ja maaelu väljasuremise probleeme silmas pidades peaks toetama maapiirkondades tegutsevaid või alustavaid ettevõtjaid,” leidis Madison.
Samuti on riigi huvides nende ettevõtjate areng, kes suudavad suurendada eksporti ning vajavad riigipoolset toetust.
„Seega laias plaanis võib hr Pillesaarega nõustuda. Kuid paraku on vältimatu toetada ettevõtlust seal, kus turukonkurents ei toimi või on võimalus aidata Eesti ettevõtjatel kasvada välisturgudele,” sõnas Madison.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
