Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Isamaa poolt tuleva aasta riigieelarve eelnõule esitatud muudatusettepanekud olid fraktsiooni esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul sisulised ja polnud esitatud mitte obstruktsiooni läbiviimiseks, vaid aitamaks kaasa parandada koalitsioonil neid vigu, millele valitsus eelarve koostamisel tähelepanu ei pööranud.

„Koalitsioonilepingus on kirjas, et viiakse läbi erakorraline pensionitõus ja vabastatakse keskmine pension tulumaksust ja seda tehakse pensionireformist vabanevate rahade arvel. Need rahad on juba vabanenud, kuid käesoleva aasta eelarve tulubaasis ei taheta neid näidata, mis on eelarve baasseadusega selgelt vastuolus,“ märkis Seeder.

Samuti ei ole Seedri hinnangul veenvad valitsuse argumendid pensionitõusu edasilükkamiseks ja elektri järsu hinnatõusu hüvitamiseks, mille puhul ei ole eelarves nähtud ette isegi mitte võrgutasude hüvitamist.

„Probleem oli teada, lahendus on vaja leida, aga Riigikogu ette tuldi ikkagi eelarvega, millel mitte mingisugust lahendust olukorrale ei ole. Samas lükatakse kõrvale opositsiooni pakutud lahendus viia käibemaks ajutiselt 20%-lt 9%-le, mida ka Euroopa Komisjoni volinik toetas ja mis ei eelda, et inimesed peaksid käima avaldustega kohalikes omavalitsustes sotsiaaltoetusi nurumas, vaid mis oleks lahendus nii juriidilistele isikutele kui füüsilistele isikutele,“ lausus Seeder.

Riigieelarve teisel lugemisel lükati tagasi ka Isamaa fraktsiooni ettepanek suurendada kõrghariduse rahastamist 2022. aastal 20 miljoni euro võrra. Seejuures nägid Isamaa muudatusettepanekud ette ka vajaduse eraldada nii rahaline ressurss kui töötada välja lahenduste pakett tagamaks õpetajate järelkasv ja hoida ära haridusvaldkonda üha tõsisemalt ähvardav kriis.

„Kui me räägime targast Eestist ja teaduspõhisest majandusest, siis ei ole võimalik mööda vaadata haridussüsteemi rahalistest vajadustest, õpetajate palkadest, õpetajate järelkasvust ja kõrghariduse rahastamisest. Mis me täna näeme? Kõrghariduse rahastamise puhul kaotavad ülikoolide halduslepingud kehtivuse aastal 2022. Uusi lepinguid sõlmitud ei ole ja selle eelarve baasil ei ole ka võimalik neid sõlmida.“

Helir-Valdor Seederi sõnul ei ole paistmas ka lahendust julgeolekuolukorrast tulenevalt piiriküsimuste lahendamiseks. „Valitsusel ei ole minu hinnangul ka valmisolekut piiri püsiva kontrolljoone väljaehitamiseks kiiremini, kui see praegu on planeeritud ehk aastaks 2026.“

Riigikogu liikme Urmas Reinsalu arvates näeme olukorras, kus ei ole suudetud ühiskonnas koroonaviirust hoida piisavalt kontrolli all, kõige kaitsetumaid majanduskeskkonna sektoreid – toitlustust, turismi, spordivaldkonda. „Ajal, kui kasutamata on sadu miljoneid eurosid KredExi meetmeid, pole võimalik aru saada, milliseid vahendeid on riik lisaeelarvega eraldamas koroonaviiruse tõrjumiseks.“

Reinsalu hinnangul on äärmiselt kahetsusväärne, et valitsuskoalitsioon ei näinud võimalust kaotada järgmisel aastal tarbijate lisakoormusele, nii tööstustarbijate, kodutarbijate lisakoormusele taastuvenergia tasu kompenseerimaks seda CO2 kvoodiühikute hinnatõusust tulenevate vahendite suunamisega riigieelarve eraldisena taastuvenergia tootjatele. „Ka see oleks andnud reaalse mõju ligi 10

Viimased uudised