Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Uus, 2019. aasta riigieelarve on koostatud eesmärgiga, et Eesti julgeolek, heaolu ja rahvaarv kasvaks ning riigi rahandus oleks ka tulevikus heas korras, kirjutab arvamuses Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.

Helir-Valdor Seeder, Isamaa esimees

Isamaa koalitsioon Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatidega on justkui mõistuseabielu. Nagu valitsuses ikka, on kõigil osapooltel tulnud teha kompromisse, aga ainsa parempoolse erakonnana oleme suutnud ära hoida poliitilise vasakpöörde, millega opositsioon kaks aastat tagasi hirmutas.

Kaalukeelena oleme suutnud hoida konservatiivset joont nii rahvastiku, kodakondsus- kui kaitsepoliitikas. Maksukoormus on olnud stabiilne. Maksuvaba tulu on jõudnud 500 euroni ning enamik tormakalt koalitsioonilepingusse kavandatud maksutõuse ja uusi makse on meie survel ära jäänud.

Konservatiivset ja parempoolset vaadet kannab ka Valitsuse poolt heaks kiidetud 2019. aasta tasakaalus riigieelarve. Maksukoormus ei tõuse ja uueks aastaks tehakse maksurahu. Uusi makse uuel aastal ei kehtestata ja kavandatud maksutõusudest loobutakse. Ära jäävad kõik alkoholiaktsiisi kavandatud tõusud, millest osa olid pärit veel Reformierakonna valitsuselt. Riigi võlakoormus langeb, kuigi ta on juba niigi Euroopa Liidu üks kõige madalamaid. Meie riigi reservid on asjatundjate hinnangul kriisideks piisavad ja rahvusvahelised hinnangud Eesti riigi rahanduse tervisele väga kõrged.

Hoides riigieelarvet tasakaalus ja maksukoormust stabiilsena oleme me siiski majanduskasvu toel saanud teha otsuseid, mis kasvatavad meie kaitsevõimet ja rahva heaolu.

Eesti keskmine vanaduspension suureneb 481 euroni. Märgatavalt tõusevad paljude riigiteenistujate palgad. Eesti tuleviku tugisambaks on meie haridus ja kultuur ning inimesed, kes seda loovad. Sellepärast kasvatame neisse valdkondadesse suunatavaid palgavahendeid kiiremini kui riigiaparaadis keskmiselt. Täiskohaga töötava õpetaja keskmine palk tõuseb järgmisel aastal 1500 euroni.

Eesti järgmise aasta kaitse-eelarveks on kokku planeeritud 585 miljonit eurot, mis moodustab prognoositud SKP-st üle 2,1 protsenti. Kaitseminister on öelnud, et sellega saame tõsta tegevväelaste palgataseme 30 protsendi võrra kõrgemaks Eesti keskmisest palgast, soetada uusi lahingumasinaid ja jätkata suuremahulisi lahingumoona hankeid. Samuti suurendatakse Kaitseliidu rahastamist. Eelarvega tõusevad märgatavalt ka päästjate ja politseinike palgad.

Elujärje paranedes muutub aina tähtsamaks tervis. On selge, et kõige olulisem tervise puhul on tervislike eluviisid järgimine ja puhas keskkond aga ilma kvaliteetse arstiabita pole tervist võimalik hoida. Kulutused tervishoiule kasvavad kiiremini kui majandus, sest oleme riigieelarve prioriteete ümber vaadates suunanud tervishoidu täiendavat raha. Haigekassa eelarve suureneb lausa 180 miljonit eurot. Peame olema nõudlikud, et Haigekassa oskaks seda lisaraha kasutada ka heaperemehelikult ja et inimesed saaksid kiiremini vajaliku arstiabi.

Kuid kõige aluseks on siiski eesti rahva kestmine. Pere- ja lastetoetuste teema on olnud Isamaale alati oluline, mistõttu on hea tõdeda, et järgmisel aastal suurenevad lastetoetused 15 miljoni euro võrra. Esimese ja teise lapse toetus saab olema 60 eurot. Sellele lisandub juba seadustatud ettepanek, et pere kolmandast lapsest suureneksid peretoetused märgatavalt.

Uue algatusena on Isamaa ettepanekul kavandatud ka Eesti pere sihtkapitali asutamine, mille ülesandeks on demograafiliste probleemidega tegelemine ja vastavate uuringute rahastamine, pereväärtuste kaitse ning rändepoliitikaga seonduvate arengute seire.

Peame meeles pidama, et riigi raha ei tule „seina seest“, vaid töökatelt maksumaksjatelt. Sellepärast peab valitsus seda raha kasutama parimal viisil kõigi Eesti inimeste elu parandamiseks. 2019. aasta riigieelarve on tehtud selles vaimus, et meie julgeolek, heaolu ja rahvaarv kasvaks ja meie riigi rahandus on ka tulevikus heas korras.

Viimased uudised