Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Ain Pent. Foto: erakogu

Viimase kuu jooksul on Eesti Energia ja valitsuse tegevus energeetika valdkonnas kõvasti kõneainet tekitanud. Kriitika on suunatud nii Eesti Energia kui ka valitsuse suunas, kusjuures paljud näevad neid tegutsemas kui tuulelippe ja kasumi valitsust.

Rahandusminister Mart Võrklaev soovis üllatuslikult suruda maksumaksja raha Eesti Energiasse, andes neile 114 miljonit eurot, ning see tekitas avalikkuses palju vastukaja. Juba 29. detsembri 2023. aasta Postimehe artiklis avaldatud informatsioon näitas, kuidas maksumaksja rahast proovitakse muuta läbi dividenditulu vabaks rahaks, mida valitsus ei pea maksumaksjale põhjendama kuhu kulutab. Samal ajal kui õpetajatele ei leitud 10 miljonit eurot streigi ärahoidmiseks.

Rahandusminister Võrklaev astus välja ja püüdis põhjendada, et Eesti Energial puudub vajalik raha investeeringuteks. Kuigi postimehe artikli tõepärasuse üle on olnud kahtlusi, kinnitas minister oma seisukohta 4. jaanuari 2024. aasta vastuartiklis. See tõi esile küsimuse, miks rahandusminister tegeleb energeetikaga ning kuidas Eesti Energia planeerib oma tulevikuinvesteeringuid.

Eesti Energia uus juht (märtsist 2024), Andrus Durejko kinnitas oma intervjuus 3. jaanuaril 2024 Vikerraadios, et tema peamine eesmärk ei ole elektri hinna alandamine vastavalt rahva soovidele. See avaldus toetab arusaama, et Eesti Energial ja valitsusel puudub selge seos rahva tahtega elektri hinda madalamaks muuta.

Veelgi enam, Anne Mere kinnitas oma Vikerraadio intervjuus 19. jaanuaril 2024, et Eesti Energial ja omanikul ehk riigil puudub huvi hoida elektrihinda madalal. Selle asemel suunatakse investeeringuid tuuleparkidesse, salvestusseadmetesse ning põlevkivi küsimusele vastates oli kindel, et elektritootmise osa tuleb sulgeda. Mere möönis, et põhjamaadel on soodsad hüdroenergia reservid, kuid Eesti Energial pole kindlat kuupäeva Skandinaavia hüdroenergia kaablite jaoks.

Lõpetuseks, aasta lõpus juhtus laevaga õnnetus, mis kahjustas Eesti riigi side- ja gaasitoru, rõhutades taas põlevkivi olulisust Eesti energiajulgeoleku tagamisel.

Välisühendused aitavad meid rohepöörde juurde, aga energja julgeoleku tagab iga riik ise.

Ainult riigisisene kohalikul kütusel toimiv põlevkivi jaam suudab tõeliselt tagada Eesti riigisisest energiajulgeolekut, ning kui same CO2 kvoodi ka kuidagi kompentseeritud või suudame CO2 kinni püüda siis on madal ja stabiilne elektri hind võimalik.

Isamaa energeetik

Ain Pent

Kasutatud materjal

https://majandus.postimees.ee/7927864/analuus-valitsus-tahab-eesti-energiaga-teha-raamatupidamisliku-mustkunstitriki

https://majandus.postimees.ee/7941161/ootamatu-poore-eesti-energia-teeb-uue-gaasijaama-ikka-oma-raha-eest

https://vikerraadio.err.ee/1608827152/uudis-mirko-ojakivi/eb47a09e8be6a1c3409f59f82c361f0f

https://vikerraadio.err.ee/1609214198/reedene-intervjuu-arp-muller-ja-anne-mere

Viimased uudised