Investeerimisest läbi juhuslikkuse prisma
Avaldatud: 23 august, 2022
Läbi ajaloo on teadlased, ajakirjandus ning ka finantsasutused ise korraldanud eksperimente, kus investeerimistoodete valik ei toimu varasema õpikuteooria, teadmiste, arvandmete või isegi kõhutunde järgi, vaid juhuslikult.
Et isegi arvutite juhuslike arvude generaatorit peetakse pisut kallutatuks või teatud kindlaid mustreid järgivaks, siis on lastud valikuid teha ahvidel, kassidel või isegi väikelastel, kel pole tegelikult mitte mingit sisulist arusaama sellest, mida nad teevad.
Eksperimentide eesmärgiks on kontrollida, kuidas käitub selline täiesti juhuslikult moodustunud investeerimisportfell võrreldes ekspertide valikutega. Võrdluseks on võetud ka selline lähenemine (totaalne juhuslikkus) spordiennustuse puhul, kus kihlveod võib sõlmida kõige paremate arvnäitajate alusel, aga mäng või matš võtab ikka oma suuna ning lõpeb ettearvamatult. Võib arvata, et kõikide taoliste katsete tulemusi pole avaldatud, kuid vaatleme siiski mõnda huvipakkuvamat, mille osas on andmed usaldusväärselt talletatud ning kontrollitavad.
1999. aasta jaanuaris valis teletähest šimpans Raven nooleviskamise teel välja kümme 113-st internetifirmast ning tema „investeerimisotsused“ tõid talle kuue päevaga 95% suuruse varade kasvu! Aasta jooksul kasvasid ahvi investeeringud 213%, mis oli parem kui 6000 samal ajavahemikul mõõdetud fondi või indeksi tootlus. 2000. aastal kukkus aga netimull kokku ja varasem kiidulaul asendus mõõduka mööndusega, et „iga ahv võib kasvaval turul raha teenida“, mis vastab muidugi rohkem tõele.
Ometi on ka hilisemad katsed nii ahvide kui kasside ja lastega näidanud, et täiesti juhuslikult valitud investeerimistooted võivad ka pikas perspektiivis kasumlikeks osutuda või siis mitte nii vähe kaotada, kui „eksperdid ja gurud.“ Nii näiteks valis Brasiilia kaputsiinahv Adam Monk 2008. aastal välja aktsiaportfelli, mis kaotas keskmiselt vaid 14%; samal ajal kui börsikriisi tingimustes langes parimate inimhaldurite tootlus 34% võrra.
Kas siis tõesti on börsi käitumine niivõrd juhuslik, et ei inimmõistus ega ka arvuti algoritmid ei suuda piisava täpsusega ennustada seda, mismoodi ettevõtete majandustegevused arenevad ning millist kasumit nad suudavad omanikele ehk aktsionäridele teenida? On ju inimesi ja ettevõtteid, kes aastast aastasse häid tulemusi näitavad ning jätkusuutlikult raha investeerivad. Tõepoolest, nii see on, aga kas kõikide sadade tuhandete või lausa miljonite proovijate hulgas ei peagi olema käputäis sellised, kelle pakkumised lähevad täppi ka pärast aastakümneid. Suurte arvude seadus ütleb, et sellised erandid või tegelikkuses vääramatud tõenäosused peavadki aset leidma.
Teine aspekt on aga see, et turg sõltub nii paljudest mittemajanduslikest teguritest (ilm, valimistulemused, sõjad jne), et börsi ei mõjuta enam puhtalt ettevõtte suutlikkus teenida kasumit, vaid otse vastupidi. Ettevõtte aktsiahind börsil hakkab teiste faktorite sekkumisel mõjutama selle võimet konkurentsitingimustes hakkama saada. Seda kasutatakse ära ka börsimanipulatsiooni ja vaenulike ülevõtmiste jaoks, kuid kuritegevuse mõju me hetkel lahkama ei hakka.
Millega juhuslikkuse mõju piirata ja vähendada?
Kuidas siis ikkagi ühelt poolt tulla toime turu ettearvamatu käitumisega ning teisalt sooviga oma raha teenima panna ja pensionipõlve kindlustada. Mõned soovitused saab siiski anda, et teie investeeringut kaitsta ja kasvatada.
- Jaotage oma investeeringud väiksemateks osadeks ja varieerige erinevate sektorite vahel. See on küll igivana tõde, et kõiki oma mune ei tasu ühte korvi panna, aga lisaks võiks korvide endi vahelgi hoida piisavat vahemaad, et ühe ümberminek ka kõiki teisi uppi ei ajaks. Riskide hajutamiseks on tänapäeval peaaegu loendamatu hulk erinevaid investeerimistooteid, mille vahel valida ning oma portfelli kindlustada.
- Ärge tehke investeeringuid lühiajalist tulu püüdes. Kui te olete lühiajaliste kõrge riskiga kauplemistrende taga ajamas, siis siit te nõu ei leia. „Kõik või mitte midagi“ mõtteviisiga oma finantsvabadust ei kindlusta ja rohkem tulu võib tulla lotopileti ostust. Kui investeerite regulaarselt ja pika aja jooksul ning vaatate oma portfelli nt iga kuu kriitilise pilguga üle, siis pole hirmu, et te kõigest ilma jääte (isegi suur kaotus on väikese tõenäosusega). Ärge kartke vahetada oma investeerimistooteid, aga ärge ka esimese tulu korral seda välja võtke ning ära kulutage. See ei ole hea investeerimispraktika.
- Tehke endale selgeks põhimõte, et te teete sisuliselt panuse sellele, kas selle ettevõtte toodangut ostetakse tulevikus rohkem või vähem. Müügist sõltub firma kasum, kasumist teie tulu kas dividendidena või siis aktsiate hinna kasvuna. Investeerige tõepoolest sinna, millest te veidigi aru saate – olgu see siis tehnoloogiasektor või toiduainetetööstus; rauamaak või rapsiõli. Te olete mingil alal spetsialist ning oskate kasvõi oma vajaduste põhjal hinnata, mida teil tulevikus tarvis läheb.
Kokkuvõtteks saab öelda, et juhuslikkust ning määramatust saab enda kasuks kallutada, kui võtta väikeseid riske pikema aja jooksul ning korrigeerida oma käitumist vastavalt varasemale kogemusele. See nõuab aega ja kannatust, kuid midagi ebainimlikult keerulist pole ka investeerimises. Kui inimesed on need reeglid välja mõelnud ja kokku leppinud, siis on teistel inimestel võimalik neist ka aru saada ja vastavalt käituda.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
