Iga laps loeb, ja loevad ka andmed – Eesti saab viljatusravi infosüsteemi
Avaldatud: 16 jaanuar, 2026
Sotsiaalministeerium plaanib koondada viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmed ühtsesse tervise infosüsteemi, et ravitulemused oleksid võrreldavad ning doonorrakkude kasutamine üle Eesti täpselt jälgitav. Uuendus vähendab meedikute paberitööd ja võimaldab tulevikus teha Eesti andmetele tuginevaid otsuseid perede aitamiseks.
Eestis osutab viljatusravi kuus kliinikut. Muudatus annab arstidele ja patsientidele kindlustunde, et doonorluse piirarve on järgitud, ravikvaliteet on kõrge ja õigusruum selge. Sellega lõpetatakse olukord, kus info on kliinikute vahel killustatud.
Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on muudatus oluline lüli Eesti sündimuse toetamisel. „Me räägime palju iibest, kuid sageli ei hoomata, kui suur hulk lapsi sünnib Eestis tegelikult kunstliku viljastamise abil. Need on tuhanded oodatud ja armastatud ilmakodanikud, kes muidu võiksid jääda sündimata,” ütles Joller.
„Näiteks aastatel 2019–2023 sündis kunstliku viljastamise abil ligi 3300 last. See on rohkem kui Kärdla linna jagu inimesi. Mul on hea meel anda kliinikutele tagasi aega, mida saaks kasutada kõige olulisemaks: patsiendiga suhtlemiseks ja ravile keskendumiseks.”
Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi juhatuse liige, meestearst dr Kristjan Pomm tõi välja, et see kauaoodatud rakendus tagab täpse riikliku statistika. Ta märkis: „Praegu saame tugineda vaid teiste riikide kogemusele ja teadustöödele. Loodava infosüsteemi abil saame aga otsuste tegemisel ja patsientide nõustamisel kasutada Eesti enda andmeid ja neil põhinevat teadusteadmist.”
Kogutavate andmete alusel saab analüüsida kunstliku viljastamise abil sündinud laste, viljatusravi läbinud vanemate ning doonorite tervist ja ravi pikaajalisi tulemusi. Samuti on võimalik paremini võrrelda erinevate ravimeetodite tõhusust. See tõstab ravikvaliteeti ja patsientide usaldust.
Dr Kristjan Pomm selgitas, et infosüsteem aitab muuta ühelt doonorilt sündivate laste arvu jälgitavaks, milleks seni puudus üleriigiline lahendus. Viljatusravis on kokku lepitud, et ühe doonori sugurakke võib kasutada kuni kuue erineva naise viljastamiseks. Siiani puudus kliinikutel kiire võimalus kontrollida, kas sama doonor on seda piiri teistes kliinikutes juba ületanud.
Uus süsteem loob automaatse kontrolli, mis välistab piirarvu ületamise. Samuti lihtsustub Euroopa Liidu ülene aruandlus ja on võimalik kiiresti tegutseda ka riigipiiriüleselt – näiteks kui on vaja kontrollida doonorrakkude päritolu.
„Arvestades, et enamikus Euroopa riikides on viljatusravi või doonorluse riiklikud registrid juba olemas, jõuame selle sammuga teistele järele,” märkis dr Pomm ja avaldas lootust, et Eesti terviseinfosüsteemi arendus võiks omakorda saada eeskujuks teistele riikidele.
Infosüsteemi loomisel on mõeldud ka laste tulevikule. Doonorirakkude abil sündinud lastel tekib täisealiseks saades selge ja turvaline võimalus saada infot oma bioloogilise põlvnemise kohta. Teave on tulevikus kättesaadav Tervise Arengu Instituudi vahendusel, mitte enam perekonnaseisuameti kaudu.
Tagasiside viljatusravi infosüsteemi loomise kohta on oodatud jaanuari lõpuni. Andmebaas valmib 2027. aastal ning kliinikutele on süsteemiga liitumiseks kavandatud üleminekuperiood.
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
