Hoiatus: Puugid on juba liikvel! On aeg end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida
Avaldatud: 16 märts, 2026
Pilt: TAI 2025. aastal haigestus Terviseameti andmetel puukentsefaliiti 143 inimest ning viimaste aastate soojad talved on haiguse levikut soodustanud.
Puugid muutuvad aktiivseks varakevadel, mil temperatuur on püsivalt üle 5-7 kraadi. Tänavune talv oli küll veidi külmem, kui eelmised, kuid soojad ilmad on juba käes, on praegu õige aeg end puukentsefaliidi eest kaitsta vaktsineerides.
Terviseameti andmetel on puukentsefaliidi juhtumite arv viimastel aastatel tavapärasest kõrgem olnud ning kui 2021. aastal registreeriti 82 juhtu, siis 2023. aastal oli haigestumisi juba 209. Möödunud aastatel õnnestus kasvutrend peatada ja hoida keskmisel tasandil, 2024. aastal registreeriti 138 juhtu ning 2025. a. 143. Terviseameti nakkushaiguste ja epidemioloogia osakonna peaspetsialist Maria Vikentjeva ütleb, et tõenäoliselt on langus seotud vaktsineerimishuvi kasvuga. „Vaktsineerimine on tõhus ning aitab puukentsefaliiti haigestumust vähendada. Kui 2024. aastal vaktsineeris end puukentsefaliidi vastu peaaegu 103 000 inimest, mis oli viimase 20 aasta rekord, siis eelmisel aastal vaktsineeris end veidi väiksem arv inimesi – ligi 94 000. Tegemist on siiski väga kõrge näitajaga, mis aitab hoida meie elanikkonna immuniseerimise hõlmatuse kõrgel tasemel (26,6%). See on igati tubli saavutus,” rääkis Vikentjeva.
Laialdane teadlikkus haiguse tõsidusest vaktsineerimine aitab kaasa ka ravikulude vähendamisele. „Puukidest põhjustatud haiguste raviks kulub igal aastal meie kõigi ühisest ravirahast miljoneid eurosid. 2025. aastal ulatusid puukidest põhjustatud haiguste ravikulud üle kahe miljoni euro. Puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine on kõige tõhusam viis sellesse haigestumise ja tervisekahjude tekkimise ennetamiseks,” lisas Tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe.
Puukentsefaliidi vältimiseks pakutakse vaktsiini nii täiskasvanutele kui lastele alates esimesest eluaastast. Esmane vaktsineerimiskuur koosneb kolmest doosist, millest kaks esimest tehakse kuuajase vahega, soovituslikult enne aktiivse puugihooaja algust, ning kolmas doos kuni aasta hiljem. Seega märtsis vaktsineerimiskuuri alustades on suve alguseks kenasti esmane kaitse olemas.
Muudatus vaktsineerimisskeemis
Peale esmast kaitset on vajalik revaktsineerida ehk teha uus kaitsesüst.
Esimene revaktsineerimine on 3 aastat peale esmase kaitse saamist ja seejärel tuleb teha järgmine kaitsesüst sõltuvalt vanusest:
- kuni 50. eluaastani – iga 10 aasta järel
- vanuses 50–60 aastat – iga 5 aasta järel
- alates 60. eluaastast – iga 3 aasta järel.
Alates 2026. aastast on noorematele kui 50. aastastele pikendatud revaktsineerimise välpa. Uuendatud immuniseerimisskeem näeb ette puukentsefaliidi kaitse uuendamist iga kümne aasta järel. Muudatus tuleneb värsketest teadusuuringutest ning vastab riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitustele.
Vaktsineerida saab paljudes perearstikeskuses, vaktsineerimiskabinettides, erapraksistes ja mitmetes apteekides üle Eesti. Sel aastal vaktsineeritakse enam kui 40 apteegis, mis on toodud veebilehel vaktsineeriapteegis.ee. Samal veebilehel on võimalik broneerida endale sobiv aeg vaktsineerimiseks apteegis. Vaktsiin on tasuline ja doosi hind jääb 32-45 euro vahemikku.
Eesti Proviisorapteekide Liidu juhi Ly Rootslase sõnul tasub praegu vaktsineerima tulla nii neil, kes pole varem end puukentsefaliidi vastu vaktsineerinud, kuid ka neil, kellel on kaitse uuendamise aeg saabumas. „Eestis on vaktsineerimiseks mitmeid võimalusi ja inimene saab valida endale võimalikult mugava variandi. Näiteks apteekides on tagatud kõik tingimused, et see kaitsesüst muude tegevuste kõrval kiirelt ära teha. Soovitame aeg eelnevalt broneerida, vaktsineerimiseks kulub 10-15 minutit. Juhul kui inimene on varem juba puukentsefaliidi vastase vaktsiinisüsti saanud, tuleks kevadel terviseportaalist üle vaadata, kui palju aega on eelmisest vaktsineerimisest möödunud. Sõltuvalt patsiendi vanusest peaks uue doosi tegema kas kolme kuni 10 aastase intervalliga,” selgitas Rootslane.
Tervise Arengu Instituudi 2023. aastal tehtud uuringu kohaselt kannab ligi 70% linnaruumis olevatest puukidest mõnda inimesele ohtlikku haigustekitajat, mistõttu ei ole tegemist pelgalt looduses liikujaid ohustava tõvega, vaid selle võib nakatunud puugilt saada ka linnakeskkonnas. Kõige enam levib puukidega puukborrelioos ning seda haigustekitajat tuvastati möödunud aastal lausa 31,2%-l puukidest. Terviseamet jätkas 2025. aastal puukide seirega, mille eesmärk oli koguda igast kogumiskohast vähemalt 1000 puuki ja hinnata puukidega levivate haigustekitajate levikut. Kogutud puugid uuriti Terviseameti rahvatervise laboris. Võrreldes 2024. aastaga ei muutunud keskmine levimus märkimisväärselt (2024. aastal 31,9%). Kõrgeim puukborrelioosi tekitajate levimus tuvastati Lääne-Virumaal (45,7%) ja madalaim Saaremaal (22,7%).
Lisaks uuriti puuke puukentsefaliidi viiruse suhtes. Kui 2024. aastal viirust ei tuvastatud, siis 2025. aastal esines see 0,4% analüüsitud puukidest. Seiretulemused kinnitasid ka puukentsefaliidi viiruse looduslike kolletele iseloomulikku paikset levikut – augustis Tartumaalt kogutud puukides oli positiivsus 4,8% ning oktoobris Saaremaalt kogutud puukides 7,3%.
Puukentsefaliit on raske kesknärvisüsteemi nakkushaigus, mis on ainus puukide levitatav haigus, mille vastu saab vaktsineerida. Nakatumine toimub enamasti puugihammustuse kaudu, kuid viiruse võib saada ka töötlemata toorpiima tarbimisel. Haigus võib avalduda mitmes vormis, alates kergest gripilaadsest seisundist kuni ajupõletikuni. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, haigust ravitakse sümptomaatiliselt. Puukentsefaliidi põdemine võib harvadel juhtudel lõppeda ka surmaga.
Puukborrelioosi vastu kahjuks vaktsiini ei ole. Sellele haigusele on iseloomulikud palavik, peavalu, üldine nõrkus, pearinglus, liigeste ja lihaste valud, kaalu langus. Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega, kuid pärast puukborrelioosi läbipõdemist ei teki immuunsust ning inimene võib uuesti nakatuda. Ravimata jäänud borrelioos võib põhjustada kroonilist haiguskulgu: närvisüsteemi-, südame- või liigeskahjustusi. Haigestumist saab ennetada vaid puugihammustusi vältides.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
