Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Sinivetikas kalda ääres.

Terviseameti info kohaselt pole Lõuna-Eestis veel sinivetikat täheldatud, mis on suplejatele väga hea uudis.

Lõuna-Eestis põhirandades (Verevi, Tõrva, Tamula, Kubija, Pühajärve, Anne kanal, Emajõgi) pole sinivetikate levikut täheldanud, kinnitas Lõunaeestlasele terviseameti kommunikatsiooninõunik Simmo Saar. Eile oli kohaliku inspektori sõnul ka Peipsi äär (Kallastel) puhas.

„Aga sinivetikas võib siseveekogudesse kuumade ilmade jätkumisel tekkida, mererandades on ta juba olemas,” lisas Saar.

Sinivetikate hooajal tuleb suplejatel ohutu supluskogemuse kindlustamiseks enne vette minekut vee puhtuses veenduda – sinivetikast annab märku kopitanud lõhn, roheliseks värvunud kaldaäär ja kollakas-rohelises vees hõljuvad väikesed helbed.

Kui täheldatakse supluskohas sinivetikate esinemist, tuleks sellest teavitada supluskoha omanikku või valdajat (kelleks on tavaliselt kohalik omavalitsus), asukohajärgset keskkonnajärelevalve asutust ja terviseametit.

Pirita, Harku järve ja Kakumäe randades heisati täna sinivetikate tõttu kollane lipp, mille kohaselt vastutab vettemineku tagajärgede eest supleja.

Inimene võib sinivetikate toksiinidest mürgistuse saada peamiselt sinivetikarikast vett juues. Sellise vee neelamisel on täiskasvanutel harva tõsist mürgistust esinenud, eelkõige on ohustatud väikesed lapsed, vanemad inimesed ja koduloomad. Koertel piisab mürgistuse saamiseks karva lakkumisest peale sinivetikaid sisaldavas vees ujumist. Sinivetikamürgituse sümptomid võivad sarnaneda tavalise gripi omadega, esineda võib naha ja silmade punetus, halb enesetunne ja kõhulahtisus, palavik, nohu ja köha, lihasevalud, huulte kipitamine ja pragunemine ning tasakaaluhäired.

Mürgistuse vältimiseks ei tohi saunaveeks, söögi tegemiseks ega joomiseks kasutada sinivetikaid sisaldavat vett, sest vetika toksiinid ei lagune isegi keetmisel. Sinivetikaid sisaldavat vett ei tohiks kasutada ka taimede kastmiseks. Pärast suplust tuleb end kindlasti puhta vee ja seebiga pesta. Mürgistuskahtluse korral tuleks pöörduda kas oma perearsti poole või helistada terviseameti mürgistusteabekeskuse ööpäevaringsele infoliinile 16 662.

Viimased uudised