Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Allpool on ära toodud kokkuvõte rahandusministeeriumi valdkonnas 2024. aastal jõustuvatest seadusemuudatustest. 

Teise samba maksete suurendamine

Järgmisest aastast saab hakata esitama avaldusi, et 2025. aastast tõsta brutopalgast tehtava teise pensionisamba makse määr 2 protsendilt 4 või 6 protsendini.

Maksemäära tõstmine on vabatahtlik, kuid see on hea võimalus täiendavalt teise sambasse panustada. Selleks et uus maksemäär jõustuks 2025. aastast, tuleb avaldus esitada hiljemalt novembri lõpuks. Uus maksemäär kehtib seni, kuni pole tehtud avaldust selle muutmiseks. Maksemäära saab vajadusel muuta kord aastas. Novembri lõpuks esitatud avalduse puhul hakkab uus määr kehtima järgmisest aastast, detsembris esitatud avalduse puhul ülejärgmisest aastast.

Maksemäära suurendamine ei mõjuta sotsiaalmaksu arvelt teise sambasse laekuvat raha ja see on kõigi variantide puhul jätkuvalt 4 protsenti.  

Käibemaksumäära tõus

Üldine käibemaksumäär tõuseb 20 protsendilt 22 protsendile. Käibemaksumäära 20 protsenti tõstmine 22 protsendile toob kaasa 1,67%se kaupade ja teenuste kallinemise ning mõju inflatsioonile ulatub 2024. aastal 1,40%ni.

Tuludeklaratsioonis maksusoodustuste kaotamine

2024. aastast ei saa füüsilised isikud enam maksustatavast tulust maha arvata täiendavat maksuvaba tulu laste eest, täiendavat maksuvaba tulu abikaasa eest ega eluasemelaenu intresse.

Mahaarvamisi saab veel teha veel selle aasta eest esitatavas tuludeklaratsioonis.

Tõuseb minimaalne sotsiaalmaksu kohustus

2024. aastal tõstetakse sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 2023. aasta 654 eurolt 725 euroni ehk sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on tööandja jaoks 239,25 eurot kuus.

Aktsiiside tõus

Alkoholi ja tubakaaktsiis tõusevad 5 protsenti ja muutuvad erinevate hasartmängu liikide maksumäärad.

Lisaks tõuseb 1. maist kütuseaktsiis 7 protsenti, maagaasiaktsiis 20 protsenti ja elektriaktsiis 45 protsenti. Kütuse-ja elektriaktsiisi aktsiisimäärad hakkavad järgmisest aastast järkjärgult tõusma peale 2020. aasta ajutist langetust.

Platvormide aruandluskohustus

Veebiplatvormid hakkavad maksu- ja tolliametile esitama teavet nii platvormi vahendusel tegutsevate isikute kui ka nende teenitud tulu kohta. Info edastatakse kord aastas ja esimest korda siis 2024. aasta jaanuaris 2023. aastal teenitud tulude kohta. 

Makseteenuse pakkuja teabekohustus

Makseteenuse pakkuja peab edaspidi säilitama ja edastama maksuhaldurile andmeid piiriüleste maksete kohta. Info maksete saajate kohta tuleb edastada siis, kui maksete koguarv ühe makse saaja kohta ületab 25 makset kvartalis.

Infot kogutud makseandmete kohta hakatakse vahetama ELi maksuhaldurite vahel keskse elektroonilise makseteabe süsteemi CESOP kaudu ja see aitab kaasa piiriüleses e-kaubanduses pettuste vähendamisele.

Vanaduspensionäri maksuvaba tulu

2024. aastal tõuseb keskmine vanaduspension 776 euroni kuus ehk 9312 euroni aastas ja samale tasemele ka vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu. Viimase suurust ei mõjuta vanaduspensioniealise inimese sissetulek.

Virtuaalvääringu teenusepakkujate infokohustus

Alates 2024. aastast peavad Eestis tegutsevad virtuaalvääringu teenuse pakkujad edastama Eesti Pangale ja Rahapesu Andmebüroole regulaarselt andmeid oma tegevuse, hoolsusmeetmete, osutatud teenuste ning varade ja kohustuste kohta. Regulaarne aruandlus võimaldab ajakohastada sektori riskipilti ning Rahapesu Andmebürool kiiremini ohtudele reageerida ja operatiivsemalt võtta kasutusele riske maandavaid meetmeid.

Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade vähendamine

Seadusemuudatuse kohaselt on järgneval neljal aastal peaministri ja ministrite, riigikohtu liikmete, riigi peaprokuröri, riigisekretäri, ringkonna-, maa- ja halduskohtu kohtunike, riikliku lepitaja ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ettenähtud palgatõus poole väiksem, kui vastav indeks muidu ette näeks. Kui muidu oleks ministrite palk tõusnud 2024. aastal 11%, siis nüüd tõuseb see 5,5%.
Muudatus mõjutab ka neid riigiteenijaid, kelle palk on seotud kõrgemate ametnike palgaga: kantslerid, riigiprokurör jt prokurörid, kohtunikuabid ja -juristid, riigihangete vaidluskomisjoni liikmed, töövaidluskomisjoni juhatajad. 2028. aastal taastub senine ametipalkade arvutamise kord.

Viimased uudised