Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tegi oma esimese töövisiidi Narva – eestikeelsele õppele ülemineku võtmepiirkonda

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul tegi ta oma esimese visiidi just Narva, sest siin ilmnevad üksikasjad, millega tuleb arvestada eestikeelsele õppele üleminekul. „Riik arendab siin korraga kahte riigigümnaasiumi ja juba praegu on näha, et see on kaasa toonud suured muutused nii Narva koolivõrgus, õppe kvaliteedis kui ka valmiduses minna kõikides haridusasutustes üle eestikeelsele õppele,“ lisas minister.

Narva linnapea Katri Raik tõdes, et üle poole kohalikest õpetajatest ei vasta täna paraku keelenõuetele. „Narva linna haridusasutused peavad selleks, et tagada alates 2024. aastast eestikeelsele õppele üleminek, tugevasti pingutama. Linn ootab augustikuu lõpuks kõikidelt haridusasutuste juhtidelt konkreetset plaani, kuidas minnakse üle eesti õppekeelele,“ – lisas Raik ja kinnitas, et Narva linn panustab omalt poolt vajalikku ettevalmistusse. Oluliseks tegevussuunaks peab Katri Raik peale eestikeelse üldhariduse ka eestikeelset huviharidust.

Minister Tõnis Lukas kohtus Narva Eesti Riigigümnaasiumi ja Narva Gümnaasiumi juhtidega, kes alustasid tööd käesoleva aasta kevadel. Narva riigigümnaasiumid hakkavad tegutsema koostöiselt ning pakkuma mitmekesiseid õpivõimalusi, kaasaegset õpikeskkonda ja kvaliteetset keeleõpet. Narva Gümnaasiumi direktor Teivi Gabriel toonitab ühtse Eesti kooli loomise ja kvaliteetse eestikeelse hariduse olulisust Ida-Virumaal, mille eesmärk on, et õpe gümnaasiumis on valikuterohke, väljakutseid pakkuv ja inspireeriv iga õppija jaoks. Narva Eesti Riigigümnaasiumi juhi Irene Käosaaresõnul saab uus kool olema õppijakeskne ja avatud koolikultuuriga, kus on hea nii õppida kui ka õpetada.

2023. aasta sügisel alustab Narvas kaks riigigümnaasiumi, kus saab kokku õppida üle 700 õpilase. Mõlemale koolile ehitatakse uus tänapäevane õppehoone: Puškini ja Hariduse tänavatel asuvatele kinnistutele. Loodavad riigigümnaasiumid pakuvad Narva ja Ida-Virumaa noortele võimaluse saada kvaliteetset eestikeelset haridust kaasaegses koolikeskkonnas, arendades samuti ka enda emakeelt.

Viimaste aastate jooksul on Ida-Virumaal vähenenud vene keeles õppijate arv; minnakse järk-järgult keelekümblusele üle. Samuti on kasvanud eesti keeles õppivate õpilaste arv. Narva linna üldhariduses õppijatest õpib eesti keeles 16%, keelekümbluse metoodika järgi 21% ja vene keeles 63%. Järgmise perioodi kõige olulisemaks eesmärgiks on tõsta Ida-Virumaa õpetajate riigikeele oskust.