Sporditarbed, spordivarustus e-spordipood:sportlik.ee

 

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Halloweeni tähistamine on loonud uued traditsioonid ja kombed: poeletid on täis kõrvitsaid ning muud pühaga seotud kaunistusi ja komme. Biojäätmetest biogaasi ja väetist tootev EKT Ecobio tehas tuletab kõigile kõrvitsa- ja Halloweeni sõpradele meelde, et nii kõrvitsa sisu kui mäda või laternaks lõigatud kõrvits sobib pärast pidustuste lõppu väga hästi biojäätmete konteinerisse. 

„Tänavu on väga hea õuna- ja kõrvitsa-aasta, lisaks on poed ja turud täis dekoratiivseid kõrvitsaid, laternaks lõigatud kõrvitsaid ja muud taolist. Muidugi oleks tore, kui kõrvitsad kõik ära söödaks, aga tõenäoliselt seda ei juhtu. Kõrvitsad on aga väärtuslik bioloogiline tooraine ja selleks, et see ei läheks raisku, ärge visake seda segaolmejäätmete konteinerisse. Kui kompostikasti ei ole, siis kõik, mis kõrvitsast järele jääb, palume panna biojäätmete konteinerisse. Sealt viiakse see EKT Ecobio tehasesse ning see ei lähe raisku. Vastupidi – toodetud gaasiga sõidavad Tallinna bussid ning digestaadi abil kasvab põldudel uus toiduvili,” selgitas EKT Ecobio arendusjuht Kalle Grents.

Biojäätmete hulka ei sobi plastmassist kõrvitsaid, küünlaid, lambikesi vm asju, mis ei ole biolagunevad. Biojäätmete konteinerisse sobivad köögi- ja sööklajäätmed ning rohelised taimejäägid. Kindlasti ei tohi biojäätmete konteinerisse panna suuri konte, kive jmt, mis ei lagune ega mädane.

Suvel ja sügisel tekib kodudes alati rohkem biojäätmeid: arbuusi ja maasikaga algav hooaeg jätkub marjade-puuviljadega ning muude aiasaadustega. Köögiviljad või nende riknenud osad sisaldavad palju vett ega tohiks mingil juhul sattuda segaolmejäätmete konteinerisse. Segaolmekonteineris hakkavad biojäätmed käärima, eritavad vedelikku ning jõuaksid sealt kas ladestusse, kus eritavad käärides kasvuhoonegaase või põletusse, kus segavad põletusprotsessi.

Kõige mõistlikum on panna biojäätmed biokonteinerisse, et neist saaks väetiseid ja EKT Ecobio tehases lisaks ka biogaas. Biogaasitehases püütakse käärimisel tekkiv gaas kinni, seda ei paisata õhku, vaid muudetakse transpordikütuseks.

Kivid ei sobi ei kompostiks ega gaasiks

Tihtipeale inimesed ei mõtle, mis jäätmetest saab või kuidas neid ringlusse võetakse – aias toimetades ja jääke kokku riisudes aga tasuks küll meeles pidada, et biojäätmete kogumiskasti ei sattuks riisudes kive või rauast esemeid. Kivid jmt ei lagune, gaasi ega komposti neist ei saa, küll aga võib juhtuda, et lõhuvad masinaid ja tekitavad protsessides tõrkeid.

Aia- ja haljastusjäätmed tuleb teha kompostiks

Soovituslik oleks puulehed ja oksad teha kompostiks: kel kompostimisvõimalus puudub, saab puulehed ja oksad saata omavalitsuste korraldatavate kogumisringidega kompostimiseks. Samuti on võimalik tellida aia- ja haljastusjäätmete äravedu jäätmevedajalt – selle teenuse hind on üldjuhul umbes samas suurusjärgus, mis biojäätmete konteineri tühjenduse hind.

Kindlasti ei tohiks biojäätmeid viia metsa või võssa! 

Biojäätmeid – ei köögi-sööklajäätmeid ega ka mitte aia- ja haljastusjäätmeid ei tohi kindlasti viia suvalisse kohta. See kehtib ka õunte ja muude aiasaaduste kohta. Nii levivad võõrliigid ja aiakahjurid, samuti võib kahjustada pinnast, aga ka kutsuda kohale soovimatuid metsaelanikke.

Kuidas valmib biogaas Ecobio tehases?

EKT Ecobio gaasitehasel on võimekus puhastada võõristega sisendmaterjal (elanikkonnalt, kaubandusest, jm). Protsessi käigus lagundavad bakterid biomassi väikesteks osadeks ning hilisemas tootmisprotsessis tekitavad bakterid biogaasi, milles on keskmiselt 50–60% metaani. Selline toorgaas puhastatakse ning saadakse biometaan, mis on oma omadustelt ja kütteväärtuselt samaväärne maagaasiga.

Samuti puhastatakse vedelväetis enne põllumajanduses kasutusele võtmist. Kääritusprotsessist tekib aastas umbes 17 500 tonni digestaati, mida kasutatakse Põhja-Eesti põldude väetamiseks.

Kuidas saab arbuusikoortest biogaas: https://www.youtube.com/watch?v=XT4kCmU5gto.

Vaata videot tehase tööprotsessist: ecobio.ee.

Viimased uudised