Haldusreform teeb Võrumaa viiendiku võrra suuremaks
Avaldatud: 27 veebruar, 2017
Haldusreform paisutab Võru maakonna Põlvamaa arvelt ligi 468 ruutkilomeetri võrra suuremaks ning elanike arv tõuseb kümnendi-tagusele tasemele, mil Võrumaal elas üle 37 000 inimese.
Kui praeguseks on valitsus kinnitanud Vastseliina ja Orava valla ühinemise, mille tulemusel suureneb Võru maakond 175,6 ruutkilomeetri ja 715 elaniku võrra, siis suure tõenäosusega hakkab Võru maakonda kuuluma ka loodav Setomaa vald.
Vabariigi valitsuse määruse eelnõu kohaselt arvatakse praegu Põlva maakonda kuuluvad Mikitamäe ja Värska vald Võru maakonna koosseisu. Selle sammuga lisandub Võru maakonda veel 292,2 ruutkilomeetrit maad ning 2356 inimest.
Kokku suureneks Võru maakond sel juhul pisut rohkem kui viiendiku võrra ning Põlvamaa territoorium väheneks umbes 15 protsenti, arvestades, et Tartumaalt on Räpina vallaga liitunud Meeksi vald. Elanike poolest kasvaks Võrumaa rahvaarv 37 200ni ning Põlvamaal langeks inimeste arv 25 900ni.
Setomaa passib Võrumaale paremini
Kuigi nii Mikitamäe kui Värska valla elanike igapäevane elu on pigem seotud Põlvaga, tingib tulevase Setomaa valla lisamise Võrumaa koosseisu uue valla geograafiline eripära.
„Kuna tulevasest vallast üks oluline osa on praegu Põlva maakonnas ja teine osa Võru maakonnas, siis tulevase maakondliku kuuluvuse osas ongi kaks arvestatavat võimalust,” selgitas rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Sulev Valner Lõunaeestlasele.
Üks argument Võrumaa kasuks on tema kinnitusel territoriaalne terviklikkus. „Kui osaks tulevasest Setomaa vallast saab Misso valla Luhamaa nulk, siis Põlvamaa valiku puhul maakondliku kuuluvusena tähendaks see lahustükki, millel muu Põlva maakonnaga ühine piir puudub,” märkis Valner. „Võru maakonna puhul seda probleemi ei oleks, kuna vahepealne ala kuulub Võru maakonda.”
Ehk valitsus ei soovi olukorda, kus Põlvamaale kuuluva Setomaa valla Luhamaa nulk oleks kui setode asumaa Võru maakonnas. Sestap peetakse otstarbekamaks kogu Setomaa valla tõstmine Võrumaale.
„Kui vaadata objektiivselt, siis selline tulevik on loogiline ja mõistlik,” ütles Võru maavanem Andres Kõiv Lõunaeestlasele. „Tähtis on see, et inimestel läheb elu paremaks.”
Alguses natuke võõras
„Eks ta siit poolt vaadates võõrana tundub,” rääkis Värska vallavolikogu esimees Vello Saar Lõunaeestlasele. „Vahest [pole see] mitte esimene eelistus, aga me ei näe selles ka suurt probleemi.”
Võrumaa on Värska kandi rahvale Saare sõnul võõras, kuna inimeste omavaheline suhtlemine on seni olnud Põlvamaa-sisene. „Nagu võõrasse perekonda minek,” nentis ta. „Samas,” lisas Saar, „ei tea, miks see hea on.”
„Ma olen seda meelt, et olulisem on see, et Setomaa oleks üks omavalitsus. Millises maakonnas [see asub] pole nii tähtis,” sõnas Setomaa valdade liidu esimees Margus Timmo Lõunaeestlasele. „Meile on kõige suurem mõju nagunii Tartu linnal.”
Tema sõnul jäävad Värska ja Mikitamäe inimesed teenuste poolest rohkem seotuks Põlvaga, kus ollakse harjunud käima näiteks poes või arsti juures.
Teenused samast kohast
Ka Vello Saare sõnul oleks raske ette kujutada, et teenuste kättesaadavuses inimeste jaoks maakonnavahetusega midagi muutuks. „Ei kujuta ette, et Mikitamäe inimesed Räpina asemel Võrru poodi hakkaks käima,” lausus ta.
Perearsti valimine on aga Saare sõnul nagunii inimeste jaoks vaba ning peagi kuulub Tartu Ülikooli Kliinikumi võrgustikku Lõuna-Eesti haigla kõrval ka Põlva haigla.
Teenuste kättesaadavuse säilimist rõhutab ka Valner. „Elanike jaoks olulised teenused, nagu näiteks ühistranspordi korraldus, ei tohi tulevikus sõltuda piirkonna maakondlikust kuuluvusest. Ühistranspordi senised liinid jätkavad ja ühistransporti hakatakse kavade kohaselt tulevikus korraldama maakonnapiiride üleselt läbi ühiste ühistranspordikeskuste,” lisas ta.
Arved Breidaks
FOTO: Võrumaa esindus mullusel Seto kuningriigi päeval Värskas.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
