Haldusreform teeb Põlvamaal tühjaks 71 vallavoliniku tooli
Avaldatud: 24 märts, 2017
Haldusreformi järel jääb Põlvamaal kohalikke otsustajaid tublisti vähemaks, sest kui praegu tõstab maakonna 13 vallas kätt kokku 153 rahvaasemikku, siis uutes valdades jääb neid tõenäoliselt järele 82.
Põlvamaa suurim, 23-liikmeline volikogu on praegu Põlva vallal ning suurimaks jääb Põlva volikogu ka pärast liitumisi. Moodustatavale 14 000 elanikuga Põlva vallale valitakse sügisel 27-liikmeline volikogu, kes hakkab otsustama Ahja, Laheda, Mooste, Põlva ja Vastse-Kuuste asjade üle.
Praegu on viie ühineva valla volikogudes kokku 63 liiget, kuid uues, ühises volikogus tuleb sama piirkonna asjade üle otsustama saadikuid 36 võrra vähem.
Volinike arvu vähenemine saab Põlva valla puhul olema 57 protsenti, mis on ka maakonna kõige järsem esindatuse kahanemine. Statistiliselt valitakse Põlva vallas üks saadik keskmiselt rohkem kui 500 vallaelaniku kohta.
Kanepi volikogus 19 liiget
Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve ühinemisel loodava ligi 5000 elanikuga Kanepi valla elu hakkab korraldama 19-liikmeline rahvaesindus.
Kuigi valitsus ei ole selle omavalitsuse moodustamiseks oma eriluba andnud, on alla 5000 elanikuga Kanepi valla moodustamine pigem tõenäoline. Erandi tegemist toetab ka riigihalduse minister Mihhail Korb.
Praegu on Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve valla volikogudes kokku 31 liiget, kuid uude volikogusse valitakse tosin volikogulast vähem ehk rahvaesindajaid jääb kolme vallaga võrreldes 38 protsenti vähemaks. Keskmiselt tuleb uues Kanepi vallas üks rahvasaadik rohkem kui 260 elaniku kohta.
Räpina valib volikokku 21 esindajat
Räpina, Veriora ja Meeksi valla liitumisel hakkab uues, 6600 elanikuga Räpina vallas otsuseid langetama 21-liikmeline volikogu. Praegu on kolme liituva valla volikogus kokku 35 liiget, mis teeb rahvaesindajate arvu vähenemiseks 40 protsenti. Räpina vallas tuleb keskmiselt üks rahvasaadik pealt 300 vallaelaniku kohta.
See, kui palju Põlvamaale volikogusid ja nende liikmeid täpselt alles jääb, sõltub Setomaa valla tegemistest ja sellest, millise maakonna koosseisu see vald kuuluma hakkab. Valitsus näeb Setomaa valda Võru maakonna koosseisus, kuid samas on selline valik tekitanud kohalikes küsimusi ning vastuseisu.
Maakondlikust kuuluvusest sõltumata saab Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla liitumisel loodav 3500 elanikuga Setomaa vald tõenäoliselt 15-liikmelise volikogu.
Kuna praegu on kolme valla esinduskogude suuruseks kokku 33 liiget, siis väheneb rahvaesindajate arv pealt 45 protsendi ning keskmiselt tuleb setode vallas üks rahvasaadik 230 elaniku kohta.
Demokraatia ei kannata
Kuigi rahvaesindajaid jääb haldusreformi järel vähemaks, ei sea see Põlva maavanem Igor Taro hinnangul kohalikku demokraatiat ohtu, vaid pigem tõstab otsuste kvaliteeti.
„Ma arvan küll, et demokraatia ei kannata kuidagi, sest hääleõigus säilib ju kõigil olenemata sellest, missuguses vallas või maakonnas ta edasi elab,” selgitas Taro Lõunaeestlasele.
Maavanema sõnul on Põlvamaa volikogudesse pääsenud praegu ka kümnekonna häälega saadikuid. „Minu lootus on, et kui volikogudesse pääsemise latt tõuseb kõrgemale, siis on seal ka arutelud ja otsused asjalikumad,” rääkis Taro. „Ka praegu ei suuda või ei soovi osad volikogu liikmed ennast kõigi teemadega kurssi viia. Edaspidi saavad otsustamise juurde enam motiveeritud inimesed.”
Kogukonnad saavad aktiivsustõuke
Uutes volikogudes aset leidev esindatuse vähenemine mobiliseerib Taro hinnangul kohalikke kogukondi rohkem selle nimel tööd tegema, et oma kandi inimene saaks volikokku valitud. „Nii on vähemalt Räpina ja Põlva valdade liitumisjärgsed volikogud näidanud,” kinnitas ta.
Kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimuvad 15. oktoobril. Inimesed, kes soovivad kandideerida volikokku, peavad esimese tähtajana silmas pidama, et nad oleksid hiljemalt 1. augusti seisuga registreeritud selle omavalitsuse elanikuks, mille esinduskokku on plaan pürgida.
Arved Breidaks
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
