Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Euroopas on hakatud ääri-veeri rääkima sellest, et kõike keskkonnavaenulikum tegu on lapse saamine. Üks laps vastab 5-6 täiskasvanud inimese keskkonnamõjule. Kõige kliimasõbralikum tegu on pika puuga lapse tegemata jätmine.

Eestis küll elab vabariigi president kaasa rahvusvahelistele kliimasõdalastele ja kutsub üles mõtlema säästu peale, aga lastest ei räägita. Vähemalt mitte avalikult. Euroopas aga on võetud juba aastaid tagasi suund sellele, et lapsi vähem teha – sellega seoses on kerkinud nii energia kui toidu hind. Ehk siis: laste saamist piiratakse muude vahenditega. Kui tahad lapsi, pead rohkem maksma. Lapse saamisega seotud toetusi kärbitakse ja kiire hinnatõusu juures on need ajale jalgu jäänud.

Eestis küll ollakse valitsuse tasemel kõigega kohe nõus, mis mujalt Euroopast ette kirjutatakse, aga millegipärast pole laste osas üldse teemat tõstatatud. Vaikselt siiski toimetatakse – pannakse kinni sünnitusmaju – see on üks tee sündimuse piiramiseks.

Eesti jaoks on laste teema samas väga oluline, sest see puudutab kogu eesti rahva tulevikku. Põhjus on lihtne: eestlasi on nii vähe, et kui lapsi ei sünni, siis sureb rahvas välja. Juba praegu on sündide arv nii väike, et see jääb pikalt alla rahva taastootmise tasemele. Viimase paarisaja aasta jooksul pole eestlasi sündinud kunagi nii vähe kui praegu. Sündide arv jääb katku- ja sõja-aja tasemele. Kui nii jätkub, siis pole eestlasi enam pikalt. Eesti maapiirkonnad on jäänud juba tühjaks, sama saatus tabab varsti linnu. Kas kliimamuutuse vastane võitlus teeb seda, mida ei suutnud Põhjasõda ega nõukogude võim – hävitab eesti rahva?

Näiteks Soomes on juba mitu aastat vaikselt lähenetud laste teemale. Kaks aastat tagasi, kui tuli välja vastav Lundi ülikooli uuring, kirjutas sellest suurim päevaleht Helsingin Sanomat. Paljud soomlased juba loobuvad kliima pärast laste saamisest. Soomes on sündide arv viimase paari aastaga järsult kukkunud, allapoole sõja ja katku-aja tasemeid. Ametlikult veel laste tegemata jätmist ei soovitata, aga on aja küsimus, mil see soovitus tuleb. Näiteks lemmikloomad on Soomes juba kantud suurte saastajate hulka – ka neid seal varem ei olnud. Lapsetoetused on Soomes aastate jooksul vähenenud. Kaugel pole enam aeg, kui laste saamist ja lapsi hakatakse eraldi maksustama nagu see on praegu kütusega. Lapsed saastavad keskkonda kümneid kordi rohkem kui fossiilsete kütuste kasutamine ja sadu kordi rohkem kui tavaliste hõõgniidiga pirnide kasutamine. Hõõgniidiga pirnid on Euroopa Liidus ära keelatud.

Eestis on mindud kaasa rahvusvaheliste kliimakampaaniatega, aga kas Eesti või eestlased on valmis selleks, et tunnistada, et kõige suurem keskkonna kahjur ja kliima mõjutaja on maailmale laps, iga uus eestlane?

Isiku kliimamõju tegurid (tonni süsinikdioksiidi aastas):

Lapse tegemata jätmine 58,6
Ilma autota elamine 2,4
Pikkadest lendudest loobumine 1,6
Rohelise energia kasutamine 1,5
Säästlik auto 1,19
Taimetoit 0,8
Keskmistest lendudest loobumine 0,6
Hübriidauto 0,4
Jahedama veega pesu pesemine 0,25
Taaskasutus 0,21
Säästupirnid 0,1
Allikas: Environmental Research Letters, 2017

LÕUNAEESTLANE

Kommentaarid

Viimased uudised