Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku keelata angerjapüük Atlandi ookeanis ja Läänemeres, kuna angerjate arvukus on viimase 50 aastaga 99 protsenti vähenenud.

Angerjate arvukuse vähenemisel on mitu põhjust – ülepüük, elupaikade vähesus ja paisutatud jõed, mis takistavad angerja rännet nende elupaikadeni. Arvatakse ka, et angerja rännet Euroopasse mõjutab Golfi hoovuse muutumine. Lisaks sellele teatakse väga vähe Sargasso meres asuvatest angerja koelmualadest ja angerja noorjärkude elutsüklist.

Populatsiooni taastumist raskendab asjaolu, et klaasangerjana Euroopa rannikule jõudev angerjas rändab tagasi kudealadele Sargassosse alles 6–8 aasta pärast või isegi hiljem. Seetõttu on teadlased soovitanud viia miinimumi igasugune inimtegevus, mis angerja rännet mõjutab.

Eestis püütakse enamik angerjaid Võrtsjärvest. Aastatel 2011–2016 püüti Võrtsjärvest keskmiselt 10,2–13,3 tonni angerjat. Merest püük on mitu korda vähenenud: kui aastail 2004–2007 püüti Eestis merest ligikaudu 12 tonni täismõõdus rändangerjat, siis mullune püügimaht oli 700 kilogrammi.

Euroopa põllumajandus- ja kalandusnõukogu kohtumisel on kavas kokku leppida järgmise aasta Euroopa Liidu kalapüügivõimalused kõikides Euroopa Liidu vetes (v.a Läänemeri ja Must meri, mille osas lepiti kokku juba varem) ja Euroopa Liidu kalalaevade püügivõimalused rahvusvahelistes vetes.

Viimased uudised