Euroopa Komisjoni uutest rikkumismenetlustest puudutab mitu ka Eestit

Pilt: Pexels

Euroopa Komisjon algatas rikkumismenetluse mitme ELi liikmesriigi suhtes, kes ei ole komisjoni teavitanud meetmetest ELi direktiivide ülevõtmiseks oma riigisisesesse õigusesse. Nende direktiivide ülevõtmise tähtaeg on hiljuti möödunud.

Komisjon algatas 23 liikmesriigi, sh Eesti, Belgia, Tšehhi, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Küprose, Läti, Leedu, Luksemburgi, Ungari, Malta, Madalmaade, Austria, Poola, Portugali, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome ja Rootsi suhtes rikkumismenetluse, kuna nad ei ole teatanud meetmetest, millega võetakse täielikult üle keskkonnakuritegude direktiiv (EL) 2024/1203. Keskkonnakuriteod põhjustavad märkimisväärset kahju keskkonnale, kodanike tervisele ja majandusele nii Eestis, ELis kui ka kogu maailmas. See on maailmas suuruselt neljas organiseeritud kuritegevus, mis põhjustab igal aastal hinnanguliselt 80–230 miljardit eurot kahju.

Lisaks otsustas komisjon algatada rikkumismenetluse Eesti, Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Madalmaade, Poola, Portugali, Rumeenia, Sloveenia ja Soome suhtes, kuna need riigid ei ole täielikult üle võtnud direktiivi (EL) 2024/2994, mille eesmärk on kehtestada ühtsed eeskirjad vastaspoole riski käsitlemiseks tuletistehingutes.

Samuti otsustas komisjon algatada rikkumismenetlused Eesti, Belgia, Tšehhi, Taani, Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Küprose, Leedu, Luksemburgi, Ungari, Malta, Madalmaade, Austria, Poola, Portugali, Rumeenia, Slovakkia ja Soome suhtes, kuna nad ei ole teatanud võrdõigusasutustele kohaldatavaid nõudeid käsitlevate direktiivide (nõukogu direktiiv (EL) 2024/1499 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1500) täielikust ülevõtmisest. Liikmesriikide võrdõiguslikkust edendavad asutused kannavad hoolt võrdse kohtlemise eest. Toetatakse diskrimineerimise ohvreid, korraldatakse uuringuid, avaldatakse aruandeid ja antakse soovitusi diskrimineerimisega seotud küsimustes. Direktiivides on sätestatud kogu ELi hõlmavad miinimumnõuded asutuste võrdõiguslikkuse kohta mitmes olulises valdkonnas. Nende hulka kuuluvad suuremad volitused, et võidelda usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse ja seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu tööl ning soolise diskrimineerimise vastu sotsiaalkindlustuses, sõltumatus välisest mõjust, piisavad inim-, tehnilised ja rahalised ressursid ning piisav pädevus oma volituste täitmiseks.

Komisjon algatas rikkumismenetlused kõigi 27 liikmesriigi suhtes, kes ei ole uuesti sõnastatud hoonete energiatõhususe direktiivi (EL) 2024/1275 sätteid siseriiklikku õigusesse täielikult üle võtnud. Hooned on Euroopa suurimad energiatarbijad. Kuna ELi praegune aastane energiatõhusaks renoveerimise määr on väga madal (1%), Eesti ja teiste riikide inimeste ja ettevõtjate arved on suured ning EL sõltub imporditud fossiilkütustest, on selle direktiivi ülevõtmine ja rakendamine väga oluline. Samuti aitaks nõuete täitmine saavutada 2050. aastaks heitevaba ja täielikult dekarboniseeritud hoonefondi. Uuesti sõnastatud direktiivis on välja toodud uued nõuded mitteeluhoonete energiatõhususe miinimumnõuete kohta ning eluhoonete järkjärgulise renoveerimise, säästva liikuvuse taristu ja päikeseenergia hoonetes kasutamise kohta. Ühtlasi nähakse sellega ette ühtsed kontaktpunktid, mis annaksid renoveerimise kohta nõu. Direktiiv reguleerib ka avaliku ja erasektori poolset rahastamist, mis muudab renoveerimise taskukohasemaks.

Komisjon saadab asjaomastele liikmesriikidele ametlikud kirjad ning liikmesriikidel on nüüd vastamiseks ja komisjoni osutatud puuduste kõrvaldamiseks aega kaks kuud. Kui rahuldavat vastust ei saadeta, võib komisjon otsustada esitada põhjendatud arvamuse.

Lisateave

Täismahus pressiteade

Rikkumismenetlus