Euroopa Komisjon teeb ettepaneku muuta ELi kliimamäärus paindlikumaks
Avaldatud: 2 juuli, 2025
Euroopa Komisjoni hoone Brüsselis. Euroopa Komisjon tegi täna ettepaneku muuta ELi kliimaseadust, kehtestades 2040. aastaks ELi kliimaeesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 90% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega, nagu on nõutud komisjoni poliitilistes suunistes aastateks 2024–2029. See annab investoritele ja innovaatoritele kindluse, tugevdab ELi ettevõtete juhtpositsiooni tööstuses ja suurendab Euroopa energiajulgeolekut.
Ettepanek tugineb ELi praegusele õiguslikult siduvale eesmärgile vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% ning selles sätestatakse pragmaatilisem ja paindlikum viis eesmärgi saavutamiseks, et jõuda Euroopas 2050. aastaks vähese süsinikuheitega majanduseni.
Kooskõlas ELi konkurentsivõime kompassi, puhta tööstuse kokkuleppe ja taskukohase energia tegevuskavaga võetakse kavandatud 2040. aasta kliimaeesmärgis täielikult arvesse praegust majandus-, julgeoleku- ja geopoliitilist maastikku ning tagatakse investoritele ja ettevõtjatele prognoositavus ja stabiilsus, mida nad vajavad ELi üleminekuks puhtale energiale. Püsides süsinikuheite vähendamise kursil, edendab EL investeeringuid innovatsiooni, loob rohkem töökohti ning suurendab majanduskasvu, vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjudele ning energiasõltumatust.
Komisjoni president Ursula von der Leyen: „Kuna Euroopa kodanikud tunnevad üha enam kliimamuutuste mõju, ootavad nad Euroopalt tegutsemist. Ettevõtjad ja investorid ootavad, et määraksime prognoositava liikumiskiiruse- ja suuna. Täna näitame, et oleme kindlalt pühendunud Euroopa majanduse süsinikuheite vähendamisele 2050. aastaks. Eesmärk on selge ning teekond on pragmaatiline ja realistlik.”
Tänane ettepanek põhineb valitsustevahelise kliimamuutuste rühma ja kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu põhjalikel mõjuhindamistel ja nõuannetel. Selle koostamisel on tehtud märkimisväärset koostööd liikmesriikide, Euroopa Parlamendi, sidusrühmade, kodanikuühiskonna ja kodanikega.
Ettepaneku keskne element on paindlikkus, mida komisjon kaalub tulevaste õigusaktide kavandamisel 2040. aasta kliimaeesmärgi saavutamiseks. Selleks piiratakse alates 2036. aastast kvaliteetsete rahvusvaheliste ühikute rolli, kasutatakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemis (ELi HKS) süsiniku liidusisese püsiva eemaldamise meetodit ning aidatakse eri sektoritel saavutada eesmärke kulutõhusal ja sotsiaalselt õiglasel viisil. Konkreetselt võiks see anda liikmesriigile võimaluse kompenseerida raskustes oleva maakasutuse sektori süsinikuheidet paremate tulemustega jäätmetest ja transpordist tulenevate heitkoguste vähendamisel.
Oluline on ka kiiresti luua ja hoida sobivaid eeltingimusi 90% eesmärgi saavutamiseks. Nende hulka kuuluvad konkurentsivõimeline Euroopa tööstus, õiglane üleminek, milles kedagi ei jäeta kõrvale, ja rahvusvaheliste partneritega võrdsed tingimused.
Lisaks luuakse ettepanekuga selge raamistik ELi 2030. aasta järgsetele kliima- ja energiaalastele õigusaktidele. Arvesse võetakse riiklikke eripärasid. Juhtpõhimõteteks on kulutõhusus, lihtsus ja tõhusus, tehnoloogilise neutraalsuse tagamine ning aus ja õiglane üleminek kõigi jaoks.
Puhta tööstuse kokkuleppe täitmine 2040. aasta kliimaeesmärgi saavutamiseks
Komisjon avaldas täna ka teatise puhta tööstuse kokkulepet käsitlevate esimeste edusammude kohta. Üks peamisi tulemusi on eelmisel nädalal vastu võetud puhta tööstuse kokkuleppe riigiabi raamistik, millega toetatakse investeeringuid puhtale energiale üleminekusse. Samuti on kokku lepitud süsiniku piirimeetme lihtsustamises, vabastades 90% importijatest, vähendades seeläbi bürokraatiat ja tagades sujuva rakendamise. Teatises esitatakse komisjoni analüüsi tulemused ka selle kohta, kuidas leida lahendus kasvuhoonegaaside heite ülekandumise probleemile.
Lisaks riigiabi raamistikule ja tänasele teatisele avaldas komisjon soovituse maksusoodustuste kohta, et soodustada investeeringuid puhtasse tehnoloogiasse ja tööstuse süsinikuheite vähendamisse selliste meetmete kaudu nagu kiirendatud amortisatsioon ja maksukrediit. Samuti esitati soovitus ja juhenddokumendid, et optimeerida uute ELi taastuvenergia eeskirjade kasutamist, mille eesmärk on laiendada taastuvenergia tootmist ja vähendada energiakulusid.
ELi 2040. aasta eesmärk rahvusvaheliste kliimakohustuste täitmiseks
Kavandatava 90% eesmärgiga saadab EL kogu maailmale signaali selle kohta, et EL jätkab kliimameetmete kursil, viib ellu Pariisi kokkuleppe ja jätkab koostööd partnerriikidega, et vähendada ülemaailmseid heitkoguseid.
Enne novembris Brasiilias Belémis toimuvat ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP30) teeb komisjon koostööd nõukogu eesistujariigiga, et sõnastada teatis ELi kindlaksmääratud panuse kohta.
Järgmised sammud
Komisjoni ettepanek, millega kehtestatakse 2040. aasta kliimaeesmärk, esitatakse nüüd Euroopa Parlamendile ja nõukogule arutamiseks ja vastuvõtmiseks seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Tulevane kokkulepitud ELi kliimaeesmärk on võrdlusaluseks ka pärast 2030. aastat väljatöötatavale ELi poliitikaraamistikule.
Taustteave
2021. aasta juulis jõustunud Euroopa kliimamääruses on sätestatud ELi kohustus saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja vahe-eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Kokkulepitud süsinikuheite vähendamise eesmärkide saavutamiseks on EL alates 2030. aastast vastu võtnud õigusaktide paketi „Eesmärk 55“ ja käimas on selle rakendamine ELi liikmesriikides. Komisjoni 28. mail esitatud hinnang riiklikele energia- ja kliimakavadele näitas, et EL on ühiselt saavutamas 2030. aasta kliimaeesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet 55% võrra.
Lisateave
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
