Euroopa Komisjon esitas ELi uue pikaajalise eelarve ettepaneku aastateks 2028-2034
Avaldatud: 16 juuli, 2025
Euroopa Komisjoni hoone Brüsselis. Euroopa Komisjon esitas täna ettepaneku ELi mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2028–2034 kogumahus ligikaudu 2 triljonit eurot ehk keskmiselt 1,26 % ELi selle perioodi kogurahvatulust.
Euroopa ees seisab mitmeid väljakutseid, olgu selleks julgeolek, kaitse, konkurentsivõime, ränne, energia või kliimamuutused. Need ei ole ajutised mured, vaid kajastavad süsteemseid geopoliitilisi ja majanduslikke muutusi, mis nõuavad jõulist ja tulevikku suunatud tegutsemist. Seepärast teeb komisjon ettepaneku kujundada ELi eelarve põhjalikult ümber nii, et see annaks ELile võimaluse rakendada oma peamisi poliitikaid, aga reageerida samal ajal ka uutele tekkivatele vajadustele.
ELi eelarve vajab ka uusi ja stabiilseid sissetulekuallikaid. Seepärast teeb komisjon ettepaneku uute omavahendite kohta, mis leevendaksid survet liikmesriikide eelarvetele ning looks aastas tulu 58,5 miljardit eurot.
Komisjon president Ursula von der Leyen: „Meie uus pikaajaline eelarve aitab kaitsta inimesi, tugevdada Euroopa sotsiaalmudelit ja toetada Euroopa tööstust. Geopoliitilise ebastabiilsuse ajal võimaldab see eelarve Euroopal kujundada oma tulevikku kooskõlas oma visiooni ja ideaalidega. Eelarve, mis toetab rahu ja õitsengut ning edendab meie väärtusi, on parim vahend, mis meil nendel ebakindlatel aegadel olla saab.”
Uue mitmeaastase finantsraamistiku põhijooned
- Suurem paindlikkus kogu eelarve ulatuses, et Euroopal oleks võimalik kiiresti reageerida, kui asjaolud ootamatult muutuvad või tekivad uued poliitilised prioriteedid.
- Lihtsamad ja ühtlasemad rahastamisprogrammid, et inimestel ja ettevõtjatel oleks rahastamisvõimalusi lihtne leida ja kasutada.
- Kohalike vajaduste arvesse võtmine, et mõju oleks kõige suurem seal, kus seda kõige rohkem vajatakse.
- Konkurentsivõime toetamine, et Euroopa saaks kindlustada tarneahelad, hoogustada innovatsiooni ning puhta ja aruka tehnoloogia kasutuselevõttu.
- Uued omavahendid, mis tagab meie prioriteetide jaoks piisavad tulud ning aitab vähendada survet riikide rahandusele.
Komisjoni ettepaneku kohaselt peaks ELi rahastamine juhinduma ELi poliitilistest prioriteetidest ning aitama saavutada tulemusi, mida liikmesriigid oma eelarvest üksi ei suudaks.
Investeeringud inimestesse, liikmesriikidesse ja piirkondadesse
Uus eelarve ühendab liikmesriikide ja piirkondade rakendatavad fondid üheks sidusaks strateegiaks, mille keskmes on ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika. Strateegiat hakatakse rakendama riiklike ja piirkondlike partnerluskavade alusel. Igal riigil on oma kava, mis ühendab endas kõik vajalikud toetusmeetmed, tagades nii suurema mõju ja ELi vahendite tõhusama kasutamise. Kava aitab vähendada erinevusi piirkondade vahel ning muudab rahastamise lihtsamaks nii ametiasutuste kui ka kasusaajate jaoks. Kavad töötatakse välja koostöös komisjoni, riikide, piirkondade ja kohalike kogukondadega.
Põllumajandustootjate sissetulekutoetus jääb kavas eraldi eelarvega, selle hulgas on keskkonnameetmed, põllumajandusettevõtte investeeringutoetus, noorte põllumajandustootjate toetamine ja riskijuhtimisvahendid. Põllumajanduse ja maaelu rahastamise reeglid muutuvad lihtsamaks, sealhulgas maksete, kontrollide ja auditite osas.
Uued partnerluskavad hakkavad toetama kvaliteetset tööhõivet, oskusi ja sotsiaalset kaasatust liikmesriikides, piirkondades ja sektorites. 14% riiklikest eraldistest peab olema ette nähtud reformide ja investeeringute rahastamiseks, mis aitavad parandada oskusi, vähendada vaesust, suurendada sotsiaalset kaasatust ja toetada maapiirkondi.
Õigusriigi põhimõtte järgimine jääb ELi rahastuse eeltingimuseks. Suurendatakse ELi eelarvest toetuse saajate läbipaistvust ja kontrolli ning teave ELi vahendite saajate kohta avaldatakse keskses andmebaasis.
Suurendatakse investeeringuid oskuste, kultuuri, meedia ja väärtuste valdkonda. Tugevdatud on programmi „Erasmus+“, mille keskmes on haridusalane liikuvus, solidaarsus ja kaasatus. Uus AgoraEU programm aitab edendada ühiseid väärtusi, sealhulgas demokraatiat, võrdsust ja õigusriiki, toetades samal ajal Euroopa kultuurilist mitmekesisust, audiovisuaal- ja loomesektorit, meediavabadust ja kodanikuühiskonna kaasamist.
Konkurentsivõime, teadusuuringud ja innovatsioon
Luuakse uus 409 miljardi euro suurune Euroopa konkurentsivõime fond, millest hakatakse investeerima strateegilistesse tehnoloogiatesse, et tuua kasu kogu ühisturule. Ühtse reeglistikuga fond annab keskse juurdepääsu taotlejatele, lihtsustab ja kiirendab ELi rahastamist ning hoogustab era- ja avaliku sektori investeeringuid. Fondist antakse toetust neljas valdkonnas:
- üleminek puhtale energiale ja CO2-heite vähendamine;
- digiüleminek;
- tervishoid, biotehnoloogia, põllumajandus ja biomajandus;
- kaitse ja kosmos.
Eraraha toel maksimeerib fond iga kulutatud euro mõju.
Koos konkurentsivõime fondiga jätkatakse maailmatasemel innovatsiooni rahastamist ELi teadusuuringute programmist „Euroopa horisont“, mille kogumaht on 175 miljardit eurot.
„Euroopa horisont” ja konkurentsivõime fond toetavad projekti kogu investeerimisteekonda kontseptsioonist kasvuni ning vähendavad nii võimalike toetusesaajate kulusid kui ka väljamaksete tegemise aega.
Valmisolek ja vastupanuvõime
Pikaajaline eelarve annab Euroopale kiiremad, tõhusamad ja paindlikumad vahendid, et tulla toime kriisidega ja reageerida uutele väljakutsetele. Komisjon teeb ka ettepaneku luua uus spetsiaalne kriisimehhanism mahus ligikaudu 400 miljardit eurot, mis aktiveeritakse, kui liitu tabavad rängad kriisid. Lisaks toetatakse riiklike ja piirkondlike partnerluste kaudu investeeringuid ja reforme kõigis valmisoleku ja kriisiohjamise valdkondades. Luuakse põllumajandusreserv, mis toetab põllumajandustootjaid ja stabiliseerib vajaduse korral turge.
Euroopa konkurentsivõime fond suurendab ka ELi valmisolekut ja strateegilist autonoomiat peamistes sektorites ja tehnoloogiates, aidates suurendada tööstusvõimekust ja rahastades tipptasemel tehnoloogiaid. Lisaks tugevdatakse veelgi liidu elanikkonnakaitse mehhanismi ning liidu toetust tervisealastes hädaolukordades.
Euroopa kaitse
Pikaajaline eelarve aitab luua Euroopa kaitsekoostöö liidu, mis suudab koos tegutseda ja vajadusel kiiresti reageerida. Euroopa Konkurentsivõime Fondi kaitse- ja kosmosevaldkonnast eraldatakse 131 miljardit eurot kaitse-, julgeoleku- ja kosmoseinvesteeringuteks, mis on viis korda rohkem praeguse eelarvega võrreldes. Liikmesriikidel ja piirkondadel on võimalus toetada oma riiklike ja piirkondlike partnerluskavade alusel samuti kaitsealaseid projekte. Euroopa ühendamise rahastu sõjalise liikuvuse rahastamissuunda suureneb 10 korda. Sellest toetatakse paralleelselt tsiviilotstarbelise taristuga investeeringuid kahese kasutusega taristusse ning aitab märgatavalt tugevdada küberturvalisust, taristut ja kaitset üldiselt. Energiajulgeoleku suurendamiseks rahastatakse Euroopa ühendamise rahastust lisaks transpordile jätkuvalt ka piiriüleseid energiaprojekte.
34 miljardit nähakse ette rände haldamiseks, et tugevdada ELi välispiiride kaitset ja sisejulgeolekut.
Rohkem raha välistegevusele
Uue eelarvega toetatakse strateegilisemat, mõjusamat ja väärtustel põhinevat lähenemisviisi laienemisele, partnerlustele ja diplomaatiale kooskõlas ELi strateegiliste huvidega.
Välistegevuse rahastamiseks luuakse programm „Globaalne Euroopa”, mille maht aastatel 2028–2034 on 200 miljardit eurot. See maksimeerib kohapealset mõju ja parandab ELi välistegevuse nähtavust partnerriikides. Rahastamisvahendi reserv on 15 miljardit eurot, et reageerida kriisidele ja ettenägematutele vajadustele.
Aastatel 2028–2034 on Ukrainale võimalik ELi eelarvest vastavalt tekkivatele vajadustele eraldada 100 miljardit eurot. Sõjaliste elementidega operatsioonide toetamist rahastatakse jätkuvalt Euroopa rahurahastust.
Uue eelarvega jätkatakse ka ühise välis- ja julgeolekupoliitika meetmete rahastamist kogusummas 3,4 miljardit eurot, et jätkuvalt toetada ELi püüdlusi säilitada rahu, tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, edendada rahvusvahelist koostööd ning arendada ja tugevdada demokraatiat, õigusriiki ning inimõiguste ja põhivabaduste austamist.
Uued omavahendid
Uued tuluallikad aitavad rahastada ELi prioriteete, maksta samal ajal tagasi taasterahastu „NextGenerationEU” laenu, ning piirata liikmesriikide osamakseid ELi eelarvesse. Selleks esitab komisjon viis uut omavahendit:
- ELi heitkogustega kauplemise süsteem: süsteemist saadav tulu läheb osaliselt ELi eelarvesse. Eeldatav tulu aastas keskmiselt ligikaudu 9,6 miljardit eurot.
- CO2 piirimeede (CBAM): piirimeetmest saadav tulu läheb osaliselt ELi eelarvesse. Eeldatav tulu aastas keskmiselt ligikaudu 1,4 miljardit eurot.
- Kogumata elektroonikajäätmetel põhinevad omavahendid: kogumata elektroonikajäätmetele hakatakse kohaldama kaalu järgi ühtset maksumäära. Eeldatav tulu aastas keskmiselt ligikaudu 15 miljardit eurot.
- Tubakaaktsiisil põhinevad omavahendid, mille aluseks on liikmesriigis kohalduv tubakatoodete aktsiisi miinimummäär. Eeldatav tulu aastas keskmiselt ligikaudu 11,2 miljardit eurot.
- Euroopa korporatiivtulu (CORE): iga-aastane kindlasummaline makse, mida maksavad kõik ELis tegutsevad ja oma tooteid või teenuseid müüvad suured äriühingud (v.a VKEd), kelle aastane netokäive on vähemalt 100 miljonit eurot. Eeldatav tulu aastas keskmiselt ligikaudu 6,8 miljardit eurot.
Hinnanguliselt loovad need viis uut omavahendit ja omavahendite paketi muud elemendid kokku ligikaudu 58,5 miljardit eurot tulu aastas (2025. aasta hindades).
Järgmised sammud
Liikmesriigid hakkavad ELi tulevast pikaajalist eelarvet arutama nõukogus, kus nad peavad otsuse ühehäälselt vastu võtma. Mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuga peab nõus olema ka Euroopa Parlament. Vajaduse korral ratifitseerivad eelarve tulude poole liikmesriikide parlamendid.
Lisateave
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
