Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

luhamaa

Euroopa Komisjon avaldas täna rikkumismenetlusi puudutavad otsused, millega rakendab õiguslikke meetmeid nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole täitnud ELi õigusest tulenevaid kohustusi. Otsused hõlmavad mitmesuguseid sektoreid ja ELi poliitikavaldkondi ning nende eesmärk on tagada ELi õigusaktide nõuetekohane kohaldamine, mis vastab kodanike ja äriühingute huvidele.

Eesti suhtes algatas komisjon kaks rikkumismenetlust. Üks neist puudutab Schengeni piirieeskirju ning teine võitlust rassismi ja ksenofoobiaga.

Schengeni piirieeskirjadega seoses peab Eesti kaotama lisatingimused, mis on kehtestatud väliste maismaapiiride ületamiseks EList lahkumisel

Komisjon otsustas täna saata Eestile täiendava ametliku kirja, sest riik on kehtestanud täiendavad kohustused ELi välispiiri ületavatele reisijatele, mis on vastuolus Schengeni piirieeskirjadega (määrus (EL) 2016/399). Praegu nõuab Eesti, et reisijad, kes soovivad EList lahkuda, broneeriksid koha piiriületuse ootejärjekorras ning maksaksid broneerimise ja ooteala kasutamise eest tasu. Schengeni piirieeskirjadega on ette nähtud ammendav loetelu piiriületustingimustest ja kontrollidest, mida kohaldatakse reisijate EList lahkumisel, ning liikmesriikidel ei ole lubatud kehtestada täiendavaid kohustusi. Komisjon saatis Eestile 2016. aasta mais ametliku kirja ning 2019. aasta jaanuaris põhjendatud arvamuse. Saadud vastus ei olnud rahuldav ja kuigi komisjoni kohapealse visiidi käigus täheldati mõningaid muudatusi piiriületuse korraldamises, ei olnud õiguslik olukord muutunud. Sellest tulenevalt esitab komisjon nüüd täiendava ametliku kirja. Eestil on aega kaks kuud, et teatada komisjonile kõikidest meetmetest, mis on võetud Schengeni piirieeskirjade asjakohaste sätete nõuetekohaseks rakendamiseks. Vastasel juhul võib komisjon kaaluda rikkumismenetluse jätkamist.

Eesti peaks täielikult üle võtma ELi õigusnormid, millega kriminaliseeritakse vihakõne ja vihakuriteod

Lisaks otsustas Euroopa Komisjon saata Eestile (ja Rumeeniale) ametliku kirja, kuna siseriiklike õigusaktidega ei ole täielikult ja täpselt üle võetud ELi eeskirju teatavate rassismi ja ksenofoobia ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega. Eesti ei ole üle võtnud sätteid, et kriminaliseerida vihakõne erivorme, nimelt rahvusvaheliste kuritegude ja holokausti avalikku õigustamist, eitamist või mitteoluliseks tunnistamist, kui sellise käitumise eesmärk on õhutada vägivalda või vihkamist. Lisaks ei ole Eesti kriminaliseerinud vihakõnet nõuetekohaselt, jättes kriminaliseerimata avaliku õhutamise vägivallale või vihkamisele, mis on suunatud rühmade vastu, ega ole sätestanud piisavaid karistusi. Samuti ei taga Eesti kriminaalseadustik, et kuritegude rassistlikku ja ksenofoobset motiivi võetaks arvesse raskendava asjaoluna.

Eestil ja Rumeenial on komisjonile vastamiseks aega kaks kuud, vastasel juhul võib komisjon otsustada saata neile põhjendatud arvamuse.

Raamotsuse (rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega) eesmärk on tagada, et tõsiste rassismi- ja ksenofoobiailmingute eest mõistetavad kriminaalkaristused oleksid kogu ELis tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Komisjon hindab raamotsuse ülevõtmist ka teistes liikmesriikides ning algatab vajaduse korral rikkumismenetlused.

Kommentaarid

Viimased uudised