Eurobaromeetri uuringu kohaselt on eurooplaste ootus tugevam ja sõltumatum Euroopa
Avaldatud: 24 mai, 2024
Äsja avaldatud Eurobaromeetri standarduuring näitab, et rohkem kui kolm neljandikku eurooplastest (77%, Eestis 78%) pooldab ELi ühist kaitse- ja julgeolekupoliitikat, samas kui üle seitsme ELi kodaniku kümnest (71%, Eestis 70%) nõustub, et EL peab tugevdama oma suutlikkust toota sõjavarustust.
Peaaegu seitse ELi kodanikku kümnest (69%, Eestis 63%) leiab, et liikmesriikidel peaks olema ühine välispoliitika. Üle kahe kolmandiku kodanikest (67%, Eestis 55%) nõustub, et EL on ülejäänud maailmaga võrreldes stabiilsem ning et ELil on piisavalt võimu ja vahendeid, et kaitsta Euroopa majandushuve (69%, Eestis 60%).
Eurooplaste arvates peaks EL oma tegevuses keskenduma keskpikas perspektiivis julgeolekule ja kaitsele (34%, Eestis 45%), sellele järgnevad tihedalt kliima ja keskkond (30%). Kolmandal kohal on tervishoid (26%) ning neljandal majandus ja ränne (mõlemad 25%). Eestis on teisel kohal majandus (36%), kolmandal kohal tervishoid (20%), seejärel kliima ja keskkond ning ränne (mõlemad 11%). Samal ajal arvab peaaegu pool (46%, Eestis 53%) kõigist kodanikest, et lühiajalises perspektiivis on suurim positiivne mõju nende elule rahul ja stabiilsuse tagamisel.
Jätkuv ja märkimisväärne toetus Ukrainale
Peaaegu üheksa inimest kümnest (87%, Eestis 88%) kiidab heaks humanitaarabi andmise ukrainlastele ning rohkem kui kaheksa kümnest (83%, Eestis 82%) nõustub sõja eest põgenevate inimeste vastuvõtmisega ELi. 72% ELi kodanikest (Eestis 66%) toetab majandussanktsioone Venemaa valitsusele, ettevõtetele ja üksikisikutele ning 70% (Eestis 58%) nõustub Ukrainale rahalise toetuse andmisega. Kuus kümnest kiidab heaks Ukrainale ELi kandidaatriigi staatuse andmise ning Ukrainale sõjalise varustuse ostmise ja tarnimise rahastamise (Eestis vastavalt 60% ja 63%).
Suurimat mõju sellele, kuidas ELi kodanikud tulevikku vaatavad, on viimaste kriiside hulgas avaldanud Venemaa sissetung Ukrainasse (42%, Eestis 54%), pandeemia ja muud tervisekriisid (ELis ja Eestis mõlemas 34 %) ning majandus- ja finantskriis (23%, Eestis 31%).
Viieteistkümnest punktist koosnevas loetelus peetakse sõda Ukrainas üheks kahest kõige olulisemast ELi probleemist. Nii arvas 35% vastanutest, Eestis aga üle poole küsitletutest (55%). Sellele järgnevad sisseränne (24%), rahvusvaheline olukord (22%) ja inflatsioon (19%). Eestis vastanute jaoks on teisel kohal rahvusvaheline olukord (30%), seejärel sisseränne (15%) ja inflatsioon (13%).
Optimism majanduse suhtes kasvab
Euroopa majanduse olukorda tajutakse alates 2023. aasta sügisest paremuse poole liikuvana, kusjuures 47% (Eestis 42%) vastanutest peab seda praegu heaks. See on kõrgeim tase alates 2019. aastast. Paljud kodanikud (45%, Eestis 36%) usuvad, et Euroopa majanduslik olukord jääb järgmise 12 kuu jooksul stabiilseks. Positiivset suundumust kajastab ka stabiilselt suur toetus eurole nii ELis tervikuna (70%) kui ka euroalal (78%). Eestis toetab eurot 90% küsitletutest.
Positiivne ettekujutus EList ja ELi kodakondsusest
Ligi kolmveerand vastanutest (74%, Eestis 80%) ütles Euroopa Parlamendi valimiste eel, et nad tunnevad end ELi kodanikena, mis on rohkem kui kahe aastakümne kõrgeim tase. Rohkem kui kuus ELi kodanikku kümnest (62%, Eestis 59%) on ELi tuleviku suhtes optimistlikud, mis tähendab mõningast kasvu võrreldes eelmise uuringuga 2023. aasta sügisel. Kodanike usaldus ELi vastu on samuti suurenenud ja on nüüd 49% (Eestis 51%). Peaaegu kuus ELi kodanikku kümnest on rahul demokraatia toimimisega ELis (57%, Eestis 53%) ja oma riigis (58%, Eestis 50%).
Eurobaromeetri standarduuring nr 101 (kevad 2024) viidi läbi ajavahemikus 3.–28. aprill 2024 kõigis 27 liikmesriigis. Isiklikult küsitleti 26 399 ELi kodanikku.
Lisateave
Täismahus pressiteade koos taustainfoga
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
