Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Lota Vana

Neljapäeval, 24. novembril, toimus Võru Instituudis Võru maakonna teaduspäev 2022. Ettekandeid tegid ja akadeemilise töö kirjutamise protsessist rääkisid vilistlased ja õppurid Eesti Maaülikoolist, Tartu Ülikoolist, Varstu Koolist, Võru Gümnaasiumist, Utrechti Ülikoolist ja Tallinna Ülikoolist.

Teaduspäev on Võru maakonnas uus eripärane võimalus, et koostatud loovtööd, teadustööd, oma ekspertteadmist ja iseennast tutvustada. Lisaks pakub üritus inspiratsiooni neile õpilastele, kes veel otsivad oma suunda elus, sest esitatakse töid paljudest eri valdkondadest. Kogu üritust oli võimalik jälgida ka veebis.

Teaduspäeva sissejuhatuse tegi Kristiina Verro (PhD) Hollandist Utrechti Ülikoolist, kes muuhulgas oli üks 57 eestlasest, kes Euroopa kosmoseagentuuri astronaudiks kandideeris. Verro ütles, et teadlase elustiil sobib suurepäraselt neile, kes armastavad seiklemist ja reisimist. Peamise raskusena tõi Verro välja aga ressursside leidmise. „Teadusrahastuse leidmine on üks teaduskarjääri osa ja ühtlasi üks raskemaid osasid,” nentis Verro.

Ürituse peakorraldaja ja Võrumaa Arenduskeskuse haridusuuendaja Kerli Kõiv ütles, et üritusest võiks saada iga-aastane traditsioon. „Üritust korraldades nägime kui suur on teadlaste võrgustik, kes on Võru maakonnaga seotud. Teaduspäev on seega võimalus üksteisega kohtuda ja üksteise tegemistest inspireeruda,” ütles Kõiv.

Kokku toimus 13 ettekannet kuuest erinevast koolist

Inspiratsiooni leidus üritusel tõepoolest kuhjaga, sest kokku tehti teaduspäeval 13 ettekannet, mis rääkisid nii tehtud uurimuse tulemustest kui ka akadeemilisest kirjutamisest laiemalt.

Üheks läbivaks raskuseks akadeemilise töö koostamisel nimetati andmete kogumist. Näiteks tõi kultuurilisest identiteedist oma magistritöö kirjutanud Tiia Allas välja, et pidi vastajate vähesuse tõttu küsimustikku välja saatma suisa kolmel korral. Lisaks peeti akadeemilise töö kirjutamisel keerukamaks ka võõrkeelsete teadusartiklite lugemist ja analüüsimist.

Varstu Koolis loovtöö kirjutanud Laura Kirke Bertel Pertelit võib aga pidada tõeliseks eeskujuks põhikooli õpilastele, kes alles hakkavad oma esimest uurimust koostama. Pertel kirjutas oma töö kodutalu ajaloost. Ettekandes nentis ta aga, et ei tahtnudki alguses midagi sellist teha, aga teda innustas teadmine, et kui tema kodutalust leitud kirju ei uuri võib kaduma minna oluline osa talu ajaloost. Kohustuslik loovtöö koolis andis selleks hea väljundi ja formaadi. Tasub ka mainida, et tema tehtud töö on pälvinud mitmeid mainekaid auhindu. Noor neiu plaanib ka gümnaasiumiastmes valida õpilasfirma ees just uurimistöö koostamise.

Teaduspäev andis noortele hea võimaluse saada nõuandeid uurimustöö koostamisest üldiselt. „Ära jäta asja venima, tee lihtsalt ära. See hoiab enda aega kokku ja rõõmustab teisi ka,” ütles oma akadeemilise karjääri jooksul mitmeid uurimusi koostanud ja teaduspäeval esinenud Mariko Faster noortele soovituseks.

Kuna tegemist oli Võru maakonna teaduspäevaga puudutasid mitmed tutvustatud tööd just kohalikku kultuuri. Võrukeelsest laulu- ja rahvapeost Uma Pido kõnelnud Triinu Laane sõnul on kohalikul keelel oluline roll kultuuri säilimisel. Seetõttu on hea meel tõdeda, et teaduspäeval toodi välja, et võrukeelsete uurimuste hulk on tegelikult väga suur ja neid koostatakse igas kooliastmes.

Teaduspäeval on võimalik kasulike teadmisi saada kõigil

Teaduspäeval käsitleti ka teemasid, mis näitasid, millist kasu pakub teadus ettevõtjatele. Näiteks rääkisid Kersti Kaaver ja Kaidi Pari oma magistritöö näitel eetilisest organisatsioonikultuurist ja töötajate hoidmisest oma ettevõttes.

Osalejate tagasiside põhjal võikski saada maakonna teaduspäevast traditsioon. „Kindlasti on sellist üritust vaja ja formaati võiks ka populariseerida,” ütles üks osalenu. Lisaks toodi välja, et tänu teaduspäeval saab aimu, mida teised uurinud on ja mis Võru maakonna inimesi üldse huvitab.

Mida arvasid Teaduspäevast noored, kes alles alustamas oma akadeemilise suuna valimist:

Emily Luiksaar (9.klass) – „Vägev päev, kus oli palju omanäolisi ettekandeid.”

Mulle väga meeldis see päev kuna see pani mind mõtlema teemade üle, millele ma oma igapäevaelus tähelepanu ei pööra. Minu jaoks oli kõige kaasahaaravam ja mõtlema panevam Maarika Eide esitlus, kuna ta rääkis teemast, mis mind tõesti huvitas.

Sellised üritused on minu arvates väga intrigeerivad ning ka tore ja huvitav vaheldus halli argipäeva.

See oli minu esimene selline üritus, kus ma osalenud olen ja tekitas minus palju positiivseid muljeid. Kui millegi kallal viriseda siis see, et väsitav oli ta küll, aga noh väärt seda istumist oli see kohe kindlasti. Kindlasti võiks midagi sellist tulevikus veel korraldada ja ma loodan siis näha juba rohkem teemast huvitatud inimesi.

Nelli-Ly Bušujev (8.klass) – „Selliseid üritusi on Võru maakonda vaja, sest see aitab olla rohkem valmis loovtööks, bakalaureusetööks ja sealt edasi.”

Ma ütleksin, et ma nautisin seda seltskonda, kes seal oli. Oli teemasid, mis mulle vägagi meeldisid ja tänu sellele oli neist lihtne aru saada.

Sain ka teada palju uusi teadmisi ja kuidas üldse loovtööde, magistritööde jms esitlemine käib. Ma arvan, et selliseid üritusi on Võru maakonda vaja, sest see aitab olla rohkem valmis loovtööks, bakalaureusetööks ja sealt edasi.

Agnes Laugamets (9.klass) – „Seal visati õhku nii palju erinevaid uurimisküsimusi, et omadega kimpus oleval töö kirjutajal oleks sealt kuhjaga kaasa võtta olnud.”

Jälgisin üritust otse-ülekande vahendusel. Ma ütleksin, et üldjoontes nautisin seda üritust väga. Oli küll teemasid mis jäid mulle kaugeks ja mis mind ei kõnetanud, aga nendel hetkedel saigi rohkem rõhku pöörata sellele nö tehnilisele poolele: kuidas see esitlus välja nägi ja kuidas seda ette kanti.

Silmaringi on kindlasti kogu see üritus meil kõigil avardanud. See on uus olukord meile kõigile. Ja esitluste koha pealt ütleks nii palju, et seal visati õhku nii palju erinevaid uurimisküsimusi, et omadega kimpus oleval töö kirjutajal oleks sealt kuhjaga kaasa võtta olnud.

Kõiki ettekandeid on võimalik kuulata tagantjärele Teaduspäeva Facebooki lehel.

Kokku toimus 13 ettekannet:

Veebitervitus – Kristiina Verro (Utrechti Ülikool) – „Kas teadlane on elukutse?”

I osa – Keel, kultuur ja elulaad

Tiia Allas (Tartu Ülikool) – „Miks ja kuidas õpetada kohta? Kultuurilise identiteedi kujundamine võru keele ja kirjanduse õpetamise kaudu Vana-Võrumaa üldhariduskoolides” – magistritöö (2022)

Laura Kirke Bertel Pertel (Varstu Kool) – „Punaku talu lugu inspireeritud kahest kirjavahetusest” – loovtöö (2022)

Mariko Faster – „Hargla kihelkonna vetenimed Eesti-Läti piirialal” – teaduspõhine uurimus (2020)

Triinu Laan (Tartu Ülikool) – „Võrukeelne laulu- ja rahvapidu Uma Pido – korraldusprotsessi ja vaimse kultuuripärandi kasutuse analüüs” – magistritöö, (2018)

II osa – Majandus

Kerttu Vill (Võru Gümnaasium) – „Võru kauplustes müüdavate mineraalvee liikide päritolu, keemilise koostise ja omaduste võrdlus” – loovtöö (2021)

Laura Nagel (Eesti Maaülikool) – „Mahetooraine koolitoidus kasutamist mõjutavad tegurid Võrumaa üldhariduskoolide näitel” –  bakalaureusetöö (2022)

Kersti Kaaver, Kaidi Pari (Tartu Ülikool) – „Eetilise organisatsioonikultuuri seosed töötaja lahkumiskavatsusega elektroonikatööstuse ettevõtte näitel” – magistritöö (2020)

 III osa – Inimene- õppimine ja heaolu

Minni Aia-Utsal (Tartu Ülikool) – „Pro- ja antisotsiaalse käitumise sagedus ja motiivid VEPA Käitumisoskuste Mängu rakendanud ja kontrollklasside õpilaste hinnangul”- magistritöö (2019)

Anti Paap (Tartu Ülikool) – „Lähisuhtevägivalla juhtumitega tegelemine politsei- ja sotsiaaltöö kokkupuutealal: politseiametnike vaade” – magistritöö (2020)

Marian Kikas (Tallinna Ülikool) – „Õpetaja tegevused ja ajakasutus tundide ettevalmistamisel ning selle efektiivistamise võimalused” – magistritöö (2020)

Maarika Eit (Tartu Ülikool) – „Numbrilist ja kirjeldavat tagasisidet saavate 5. klassi õpilaste ja õpetajate ootused hindamise protsessile inglise keele õppes” – magistritöö (2022)

Kerli Kõiv (Tartu Ülikool) – „Enesejuhitud õppimise roll NEET-noorte toetamisel: teoreetiline mudel, mis põhineb süstemaatilisel kirjanduse ülevaatel” – doktoritöö uuring (2022)

Viimased uudised