Esimesed gümnasistid lõpetasid merelise riigikaitse kursuse
Avaldatud: 31 mai, 2024
Pilt: n-ltn Aleksander Espenberg Eile läbisid Jakob Westholmi Gümnaasiumi 11. klasside õpilased neljanda ehk viimase mereväe korraldatud merelise riigikaitse kursuse õppepäeva merel.
„Kogu selle kursuse põhimõte on olnud õppimine läbi tegevuse ja ma loodan, et õpilastel ka edaspidi näiteks ajateenistuses või edaspidises elus tekib deja vu moment, kus ta tunneb, et on üht või teist teinud või suisa seda oskab, sest eneseületus momente on olnud siin kindlasti paljudele,” ütles mereväe miinisõja divisjoni ülem kaptenleitnant Ott Laanemets.
Viimasel õppepäeval sõitsid õpilased merele EML Admiral Cowani ja EML Wambola pardal. Esmalt mindi Naissaare lähistele laskma raskekuulipildujatest MG-3 ja seejärel tehti avariitõrje harjutust ehk simuleeriti olukorda, kus algul tõrjuti vaenlast ja seejärel saadi ka ise pihta, mistõttu tuli kahjusid likvideerida ehk tuld kustutada. Õppepäeva vältel omandasid õpilased esimesi kogemusi pardarelvade ohutust käsitsemisest, sihtmärgi pihta laskmisest ja avariitõrjeolukorrale reageerimisest, sealhulgas tuletõrje varustuse selga panemisest ja suitsusukeldumisest.
„Kõige põnevam oli ikkagi see laskmine. Minu jaoks oli see ebareaalne kogemus, sest nagu ka teistelt ajateenijatelt kuulsin, ei õnnestu üldjuhul gümnaasiumi õpilasel päriselt sellise relvaga praktilist väljaõpet saada,” ütles kursuse läbinud 11. klassi õpilane Oskar Hirvlaan.
Hirvlaane sõnul on gümnasistidel vaja erinevat lähenemist. Mõnel on vaja rohkem praktikat ja teisel on vaja rohkem teooriat, aga talle endale sobis käed külge põhimõte selle kursuse raames väga hästi.
Merelise riigikaitsekursus algas juba eelmise aasta detsembris, mil esimese õppepäeva raames said õpilased täita laeval vaatleja, roolimehe ja motoristi ülesandeid ning nägid Naissaare lähistel ka miinilõhkamist. Teine tund hõlmas klassiruumis mereohutuse ja meremehe oskuste tundma õppimist. Kolmas ehk eelviimane tund oli Miinisadama linnakus, kus harjutati paadijuhtimist, lekketõrjet ja laeva mahajätmist.
„Kursuse laiem eesmärk on see, et Eesti saaks kunagi taas mereriigiks ehk meil oleks elanikkonda, kes saab aru ja teab mida merel ja milleks tehakse ja kui keegi õppuritest sai siit nüüd merepisiku külge ja tuleb aega teenima mereväkke või läheb näiteks Eesti Mereakadeemiasse või Kaitseväe Akadeemiasse mereväe õppekavale, siis on veel eriti hästi.”
Merelise riigikaitse kursus on tavalise riigikaitsekursuse läbinutele valikkursus just merelise riigikaitse vallas. Kursus hõlmab nii merelise riigikaitse tutvustust, mereväe põhiüksuse ehk sõjalaeva ning mõningate mereohutuse ja meremehe oskuste tundma õppimist. Pilootprojekt korraldati Eesti mereväe ja Jakob Westholmi Gümnaasiumi vastastikuses koostöös ning on planeeritud toimuma ka järgmisel õppeaastal.
Merevägi, üks Eesti kaitseväe kolmest väeliigist, kaitseb riiki merelt lähtuvate ohtude eest. Selleks on mereväel kolm peamist sõjalist võimet: mereolukorrateadlikkuse loomine, miinisõda ja pealveetõrje. Kuna meri on rahvusvaheline keskkond, täidab Eesti merevägi oma põhiülesannet koostöös liitlastega. Lisaks valvab merevägi Eesti merepiiri, osaleb otsingu- ja päästetöödel ning vastutab merereostuse avastamise ja likvideerimise eest Eesti merealal ning tegeleb miinitõrjega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
