Esimene riiklik viimase miili toetusmeede tõi kiire interneti enam kui 40 000 aadressile
Avaldatud: 27 märts, 2024
Juurdepääsuvõrkude rajamise esimese toetusmeetme tulemusena loodi kiire internetiga liitumise võimalus 40 016 aadressile, teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA).
„Meie asustustihedust arvesse võttes on kogu Eesti katmine kiire internetiühendusega paras väljakutse, kuid see-eest hädavajalik ning seetõttu oleme juba alates 2018. aastast seda ka riiklikult toetanud. Tänane maailm toetub üha enam tehnoloogiale ja kiire internetiühendus on meie digiriigi toimimise ja personaalsete teenuste pakkumise vundamendiks,” rääkis majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.
Esimene toetusmeede mahuga 20 miljonit eurot käivitati 2018. aastal ning seda korraldas TTJA. Avaliku konkursi toetuse abil kiire interneti võrgu rajamiseks võitis toona Enefit AS. Toetuse suurus ühele aadressiobjektile liitumisvõimaluse loomise eest oli 499,80 eurot ning projekti periood oli 5 aastat. Ehitatud võrk on operaatorineutraalne, mis tähendab, et tele- ja internetiteenuse pakkuja saab igaüks endale ise valida.
TTJA peadirektor Kristi Talving tunneb head meelt projekti eduka lõpetamise üle. „5-aastase ehitusperioodi jooksul tuli ette palju väljakutseid nagu koroonakriis ja sellega seondunud suurenenud nõudlus kiire interneti järele, ehitushindade tõus, kahtlused, kas ühendused jõuavad ikka tegelike vajajateni jne. Vaadates aga üldpilti, tänaseid ehitushindasid ning arvestades side ehitamise eripärasid, on toetuse abil astutud suur samm riigi paremaks katmiseks kiire interneti võrgustikuga. Täname Enefit AS-i hea koostöö eest nende aastate jooksul.”
Enefiti juhatuse esimees Kelli Toss-Kaasik tänas TTJA-d kogu projektimeeskonna nimel hea koostöö eest ning avaldas heameelt, et just Enefit sai panustada kiire interneti projektiga maapiirkondade arengusse. „Enefiti südameasi on viia klientideni mugavad ja kasulikud lahendused. Kiire internetiühendus võimaldab jälgida ja juhtida muu hulgas nutika kodu lahendusi: elektriauto laadimist, soojuspumpa ja ka päikeseelektrijaama,“ sõnas Toss-Kaasik. „Meie paigaldatud operaatorineutraalne võrk tagab liitunutele ülikiire internetiühenduse ning kindlustunde tulevikuks. Igal ajal on võimalik valida oma vajadustele ja rahakotile sobiv tele- ja internetiteenuse pakkuja ning soovi korral ka pakkujat vahetada,” lisas ta.
Lisaks toetusmeetmes sisalduvatele aadressidele lõi Enefit täiendava investeeringuga liitumisvõimalused mitmetele naabrusse jäävatele aadressidele, mis ei olnud toetuse saajate nimekirjas. Kokku sai nõnda liitumisvõimaluse ligi 67 000 majapidamist.
Riik on aktiivselt toetanud kiire interneti püsiühenduste rajamist maapiirkondadesse juba alates 2009. aastast, mil Euroopa Liidu toel alustati baasvõrgu rajamist. Nii jõudis valguskaabel enamikest Eesti elanikest ja ettevõtetest 1,5 kilomeetri kaugusele. Baasvõrgu rajamist toetati aastatel 2009-2020 kokku 68 miljoni euroga.
Alates 2018. aastast on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) erinevate meetmetega toetanud juurdepääsuvõrkude ehk nn “viimase miili” ühenduste rajamist maapiirkondades, et viia internetiühendus baasvõrgust kodudeni. Selliseid toetusmeetmeid on MKM tänaseks välja kuulutanud juba neli: neist kaks esimest on tänaseks lõppenud (kokku mahus 27,3 mln eur), hetkel on käimas ehitustööd kolmanda ja neljanda toetusmeetme raames (kokku 23,8 mln eur) ning ettevalmistused ka viienda meetme (45 mln eur) väljatöötamiseks. Toetuste abil on kiire internet viidud tänaseks enam kui 57 000 aadressini.
Meetmete kohta leiab rohkem infot leiab TTJA veebilehelt ja RTK veebilehelt.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
