Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: Pixabay

Euroopa Komisjon tegi täna ettepaneku peatada Ukrainast Euroopa Liitu suunduva ekspordi suhtes imporditollimaksude ja -kvootide kohaldamine veel üheks aastaks. Nn autonoomsed kaubandusmeetmed on kehtinud alates 2022. aasta juunist ning need moodustavad olulise osa ELi toetusest Ukrainale ja selle majandusele.

Kuigi kaubandusmeetmete peamine eesmärk on Ukraina toetamine, võetakse neis edaspidi paremini arvesse ka mõju ELi põllumajandustootjatele. Arvestades, et teatavate põllumajandustoodete import Ukrainast ELi on 2022. ja 2023. aastal märgatavalt suurenenud, tugevdatakse kaitsemehhanismi ja tagatakse, et häirete korral ELi turul või ühe või mitme liikmesriigi turgudel on olukorra parandamiseks võimalik kiiresti tegutseda.

Kõige tundlikumate toodete (kodulinnud, munad ja suhkur) puhul on ette nähtud nn hädapidur, mis hoiaks impordimahtu 2022. ja 2023. aastal keskmise impordimahu juures. See tähendab, et kui nende toodete import ületaks kahe viimase aasta koguseid, kehtestataks uuesti tariifid, et hoida mahtu eelmiste aastate tasemel.

Komisjon tegi ettepaneku pikendada ka Moldova impordi suhtes alates 2022. aasta juulist kehtivate tollimaksude peatamist veel ühe aasta võrra.

Järgmiseks vaatavad Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu ettepaneku läbi, et tagada sujuv üleminek enne praeguste meetmete lõppemist.

2022. aasta suvel jõustunud kaubandustoetusel on olnud selgelt positiivne mõju Ukraina kaubandusele ELiga. Koos solidaarsuskoridoridega on meetmed taganud, et kaubavood Ukrainast ELi on 2022. ja 2023. aastal jäänud stabiilseks, hoolimata sõjast ja Ukraina kaubanduse üldisest kahanemisest. ELi koguimport Ukrainast oli 2023. aasta oktoobrile eelnenud 12 kuu jooksul 24,3 miljardit eurot, 2021. aastal enne sõda 24 miljardit eurot.

Lisateave

Täismahus pressiteade koos taustainfoga

Viimased uudised