Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: EKRE

EKRE kongress võttis tänalaupäeval, 9. aprillil vastu avalduse, milles kutsutakse üles kaitsma Eesti rahvusriiki.

Järgneb EKRE kongressi avaldus:
Kaitskem Eesti rahvusriiki!

Kümne aasta eest võeti Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) asutamiskongressil vastu poliitiline avaldus, milles sedastati muu hulgas, et Eesti poliitilisel maastikul puudub erakond, kes esindaks eesti rahvast, eestlaste rahvuslikke huve ja traditsioonilisi püsiväärtusi. Avalduses tõdeti, et küsimärgi alla on sattunud eesti rahva kestmajäämine, heaolu ja omariiklus.

Tänaseks on nii Riigikogus kui ka omavalitsustes rahvusriigi püsimise eest võitlev EKRE tõusnud Eesti üheks suurima toetusega erakonnaks. Eesti püsimajäämine ja omariiklus on aga jätkuvalt suure küsimärgi all. Putini Venemaa sõda Ukraina vastu on põhjustanud eksistentsiaalse ohu Eesti omariiklusele. Veebruari lõpust alates on suurenenud inimeste sissevool Venemaalt. Ukrainast on saabunud ligi 30 000 sõjapõgenikku. Sõjakoleduste eest Eestisse pagenute hulk võib hinnanguliselt kasvada kuni 100 000 inimeseni.

Eestil on moraalne kohustus aidata Ukraina sõjapõgenikke ning sõjaohvrite toetamises ongi meie rahvas olnud erakordselt abivalmis ja üksmeelne. Aga nii nagu uppujat päästma minnes tuleb kanda hoolt selle eest, et päästjat ennast vee alla ei kistaks, nii peab ka valitsus hoolitsema selle eest, et hättasattunuid aidates ise hätta ei jäädaks.

Välispäritolu rahvastiku osakaal on Eestis okupatsiooniaja suure sisserände tõttu siiani üks Euroopa kõrgemaid. Eestis elab ligi 70 000 määratlemata kodakondsusega inimest ja üle 80 000 Venemaa kodaniku. Viimastel aastatel on tulnud Eestisse peamiselt idaslaavi maadest, Aasiast ning Aafrikast 4000–5000 inimest aastas rohkem, kui on lahkunud.

Eestis on praegu võimul rahvusriiki lammutavad erakonnad, kellel puudub tahe reguleerida sisserännet Eesti riigi huvidest lähtuvalt. Vastupidi, valitsus plaanib lähiajal suruda Riigikogus läbi eelnõu, mis hoogustab immigratsiooni veelgi, sest sellega kaotataks odavtööjõu impordilt senisedki napid piirangud.

Valitsuse praeguse poliitika jätkudes seisavad eestlased silmitsi ohuga muutuda vähemusrahvaks meie põlisel kodumaal. Sarnase ohuga puutusime kokku Nõukogude okupatsiooniaja lõpus, mil eestlaste osakaal oli langenud 64 protsendini rahvastikust. Eelmise aasta lõpus oli eestlaste osakaal Eesti rahvastikust veidi üle 66 protsendi, kusjuures viimastel aastatel on see olnud pidevas languses.

Kui sõjapõgenikke saabub juurde praeguses tempos ja uksed lüüakse täielikult valla kolmandate riikide võõrtöölistele, ähvardab meid oht jääda vähemusrahvuseks oma kodumaal. Niisuguses olukorras ei ole enam võimalik säilitada rahvusriiki, eesti keelt ja kultuuri. Me kaotame oma rahvusriigi, sest paratamatult saavutavad Eestis ülekaalu ja tulevad võimule ning hakkavad meie elu juhtima võõrpäritolu inimesed.

EKRE kongress leiab, et sellist rahvastiku väljavahetamist ei tohi lubada. Kutsume avalikkust üles avaldama valitsusele survet, et rahvuskodu hoidmise nimel seistaks range immigratsioonipoliitika eest. Kohe tuleb loobuda plaanist meelitada Eestisse täiendavalt odavat võõrtööjõudu, sest võõrtöölised suruvad alla meie inimeste palgataseme ja suurendavad eestlaste väljarännet.

Seni kuni oleme hõivatud sõjapõgenike aitamisega, tuleb peatada igasugune immigratsioon kolmandatest riikidest. Plahvatusliku siserände tingimustes tuleb nõuda rahvusriiklust kaitsva meetmena ka seadusemuudatust, millega jäetaks kohalikel valimistel valimisõigus ainult Eesti kodanikele.

Tunneme kaasa igale Venemaa agressiooni tõttu Ukrainast lahkunud inimesele, aga Eesti demograafiline ja geograafiline väiksus seavad paratamatult piirid sellele, kui palju sõjapõgenikke me aidata suudame. Valitsus peaks ülempiiri kehtestama võimalikult ruttu.

Eesti suund ei tohi olla Ukraina sõjapõgenike eestistamine, ammugi mitte venestamine.
Venemaa kallaletung Ukrainale on andud ukrainlaste rahvustunde tugevnemisele võimsa tõuke. Ukraina sõjapõgenike lapsed ei vaja haridust mitte eesti ega vene, vaid ukraina keeles ning Ukraina riiklike õppekavade alusel. Peame tegema kõik endast oleneva, et sõjapõgenikud saaksid pärast sõja lõppu koju tagasi pöörduda, sest Ukraina vajab oma inimesi sõjast purustatud riigi ülesehitamiseks.

Sõjapõgenike abistamise kõrval peab valitsus näitama üles hoolivust ka oma rahva suhtes. Ligi 30 000 Eesti elanikku elab absoluutses vaesuses ja ligi 280 000 inimest suhtelises vaesuses. Olukorras, kus valitsus leiab sadu miljoneid pagulaste abistamiseks, tuleb leida ka mõned miljonid, et vältida maakoolide sulgemist ja toetada endises mahus laste huviharidust. Kui valitsus leiab raha tasuta arstiabi tagamiseks sõjapõgenikele, siis tuleb tagada ravikindlustus ka neile 65 000 Eesti elanikule, kellel see praegu puudub.

Rohkem kui kunagi varem vajab Eesti rahvuslikku valitsust, kes tagab oma rahva toimetuleku ja turvatunde ning lähtub Eesti põhiseaduses sätestatud printsiibist, milleks on meie rahvuse, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade. Niisugust valitsust on võimalik moodustada ainult Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhtimisel.

Tartus 9. aprillil 2022

Viimased uudised