EKRE Kagu-Eesti esinumber Uno Kaskpeit: „Langetame aktsiise kütusele, alkoholile ja elektrile.”
Avaldatud: 31 jaanuar, 2019Järgmisena Lõunaeestlase küsimustele vastanud EKRE Kagu-Eesti esinumber Uno Kaskpeit ütles, et EKRE langetab kindlasti aktsiise kütusele, alkoholile ja elektrile.
NATOle lootmisest üksi jääb väheks, Eestil on oluline arendada ka oma kaitsevõimet ja tõsta kaitsekulutused nelja aastaga 2,6 protsendini SKT-st, märkis Kaskpeit.
Meie küsimused olid järgmised:
1. Millised maksud peaksid kindlasti langema?
2. Millised maksud peaksid kindlasti tõusma?
3. Kui suur peaks Teie arvates olema õiglane pension?
4. Kas Eesti peaks Teie arvates riigikaitsele kulutama rohkem või vähem, miks? Kui palju peaks kaitsekulutusi tõstma/langetama?
5. Kuidas kavatsete tagada selle, et Eestisse ei tuleks kriminaalse mineviku ja mõtetega pagulased, kes hakkavad siin naisi ja lapsi vägistama?
Uno Kaskpeiti vastus oli järgmine: „Kindlasti langetame aktsiise kütusele, alkoholile ja elektrile, et viia piirikaubandus eeskätt Läti ja muude riikide tasemest allapoole. Teiseks langetame esmatarbekaupade, ravimite ja haigete hooldustarvikute käibemaksu oluliselt ehk 5 protsendipunkti võrra 15 protsendile. Nii jääb keskmisele Eesti perele meie arvestuste kohaselt aastas ligi 1000 eurot rohkem kätte. Võimalus on kaaluda tulumaksu reguleerimist nii, et need, kes kasvatavad lapsi ja panustavad otseselt meie iibesse ja tulevikku, maksaksid tulumaksu vähem ning teised rohkem.
Meie valimisprogramm näeb ette pensionide kahekordistamise. Meil on selleks ka konkreetne plaan, kus on näidatud selleks saadavad vahendid.
Eesti peab kindlasti oma kaitsekulusid suurendama, sest siiani on võimul olnud seltskond rääkinud ainult mingist „NATO vihmavarjust”, kuid ühel hetkel võib see vihmavari muutuda auklikuks. NATO on hea ja vajalik, kuid siinjuures ei tohi unustada, kus me paikneme. Me peame arendama oma kaitsevõimekust. Meie programmis on ette nähtud, et tõstame kaitsekulutused nelja aastaga 2,6 protsendini SKT-st. Küsime meie tähtsaimalt liitlaselt Ameerika Ühendriikidelt saabuvaks valitsemisperioodiks sõjalist abi kuni ühe miljardi USA dollari ulatuses.
Suurendame ka ajateenistuse mahtu 4500 kutsealuseni aastas. Alustame koheselt olulisemate võimelünkade (keskmaa õhutõrje, miiniveeskamise ja rannakaitse võimekuse ning soomusmanöövri võimekuse – tankide – puudumise) likvideerimist. Taastame sõjaväestatud piirivalve eraldi ametina koos kriisi- ja sõjaaja ülesannete taastamisega ning nende täitmiseks vajalike reservüksuste loomisega. Piirivalve taastamine on kindlasti üks tähtis komponent, et hoida ära Eestisse mittevajaliku seltskonna saabumine. Samuti mõistame hukka kõiksugu nn multikulti ja võõramaalaste sissetoomise programmide ja kampaaniate kultiveerimise Eesti haridussüsteemis ja kultuuris ning soovitame vastavate fondide ja MTÜ-de sulgemist, kes kultiveerivad rahvastiku väljavahetamise programme.”
Samadele küsimustele vastasid ka Marika Parv (Vabaerakond), Igor Taro (Eesti200), Priit Sibul (Isamaa) ja Tarmo Tamm (Keskerakond). Vastamata jätsid Hanno Pevkur (Reformierakond), Kalvi Kõva (SDE), Rainer Kuuba (Elurikkuse Erakond) ja Inga Raitar (Rohelised).