Eesti võtab EList kõige vaesemate piirkondade järgiaitamise toetused ja kulutab need ära Tallinnas – miks?
Avaldatud: 9 august, 2019Maaelu eest seisja Kaul Nurm on püstitanud sotsiaalmeedias küsimuse, miks võtab Eesti maapiirkondade järgiaitamiseks mõeldud raha ja kulutab selle ära Tallinnas.
Sel aastal saab 10 aastat ülikiire interneti viimise käivitamisest maale, kuid 160 000 majapidamist erinevates Eestimaa piirkondades on sellest jätkuvalt ilma. EAS korraldab ettevõtluse investeeringutoetuse taotlusvoore, millega rahuldatakse rohkem kui 200 Harjumaalt laekunud taotlust, 6 Raplamaalt ja ümmargune null mujalt Eestist. Hallo!
Euroopa Liit annab meile ka uueks finantsperioodiks 2020-2026 ligi 3 miljardit eurot struktuurifondide abi, kuid me suuname selle valdavalt ikka Tallinna ülesehitamisse, nagu on läinud ka kahe varasema finantsperioodiga. Ehk me suuname selle raha sinna, mis ELi reeglite järgi peaks hakkama saama ka ilma abita ja jätame abist suures ulatuses ilma piirkonnad, kellede järgiaitamiseks see abi üldse mõeldud on.
Täna räägib riigihalduse-/regionaalminister Jaak Aab sellest, kuidas Kagu-Eestisse viiakse 3,2 miljonit eurot ja Ida-Virumaale 4 aastaga 20 miljonit eurot. Sõbrad, see kõik on üksnes leivapuru. Naljanumber!
Näiteks Rootsi suunab oma struktuurifondide abi valdavalt ettevõtluse infrastruktuuri arendamiseks, investeeringute võimendamiseks ja töökohtade loomiseks just väljaspool pealinna toimeala, mille tulemusena näitab seal juba 15-20 piirkonda pikaaegset majandus- ja rahvastiku kasvu. Eesti kui linnriigi arendamine on seega meie poliitiline valik.
Selle peale on avaldatud kommentaar, kus tuuakse välja, et linnastumine on hea, kuid miks ainult Tallinn? Euroopa Liit annab mahajäänud piirkondade arendamiseks sadu miljardeid eurosid struktuurifondide abi, sh Eestile näiteks 3 miljardit eurot järgmiseks finantsperioodiks (2020-2026). See abi suurus on välja arvutatud selle järgi, kui palju erineb Põlvas, Narvas või Kärdlas elavate inimeste majanduslik võimekus EL-i keskmisest. See on alla 60 protsendi. Ja siis on Tallinn, kus see keskmine on 110 protsenti, ehk see on enamarenenud piirkond, kes ELi tähenduses mingit abi ei vaja, ja peaks iseseisvalt hakkama saama. Eesti riigi eripära on aga see, et me võtame kõige vaesemate piirkondade järgiaitamise toetused ja kulutame need ära Tallinnas. Miks me s e d a teeme?
Või oleks õigem küsida, miks seda lastakse teha? Miks mujalt, näiteks Kagu-Eestist valitud poliitikud lasevad seda teha?