Eesti valmistub sõjaks: Kaitsevägi saab lisavolitused organiseerida relvastatud vastupanu okupatsiooni ajal

Kui võõrväed peaksid osa Eesti maa-alast okupeerima, tähendaks see, et seal või mujal vastase tagalas peaks Eesti väed osutama relvastatud vastupanu. See võib tähendada näiteks gerilja- või põrandaalust tegevust, kuhu on kaasatud ka kohalikud elanikud, vahendab ERR.

Kaitseministeerium on ette valmistamas muudatusi kaitseväe korralduse seaduses, millega kaitsevägi saaks lisavolitused valmistuda just nimelt selliseks stsenaariumiks.

Kaitseministeeriumi õiguse ja halduse asekantsler Margit Gross ütles ERR-ile, et selleks, et okupeeritud aladel tõhusalt võõrvõimu vastu võidelda, on vaja alustada ette valmistada juba rahuajal. „Selleks, et kaitsevägi saaks neid ettevalmistusi teha, on neile vaja täiendavaid volitusi, sest teatud tegevuste ettevalmistamine eeldab, et kasutatakse inimesi, kes jäävad varjatuks. Selliseid volitusi ei ole täna kehtivas õiguses kaitseväele antud,” ütles ta.

Nagu eelnõu seletuskirjas seisab, võimaldab seadus juba praegu kaitseväekohuslasi kaitseväes või kaitseliidus relvastatud vastupanu korraldamiseks välja õpetada. Erinevalt hariliku sõjapidamise ettevalmistamisest (näiteks kaitseväeluure, üksuste kaitse, sõjalisele ohule reageerimine), ei võimalda kehtiv õigus aga luua taristut ja keskkonda, mis toetaks relvastatud vastupanu.

Margit Gross seletas, et relvastatud vastupanu ettevalmistamisel ja osutamisel plaanib riik kasutada variisikuid. „Variisikut kasutab kaitsevägi selleks, et viia läbi tegevusi ilma, et oleks teada, et ülesannet või tegevust tellib või viib läbi Eesti riik või siis kaitsevägi kitsamalt,” selgitas ta. Gross ütles, et seni on kaitsevägi tohtinud kasutada variisikuid ja muid konspiratsioonivõtteid selleks, et luurata. Nüüd aga antakse kaitseväele volitus organiseerida samal viisil ka relvastatud vastupanu.